14 Haapsalu Läänemaa 12 054 9 587 80% 15 Paide Järvamaa 9 642 8 683 90% Tabel on võetud Vikipeediast. Loodusvarad Eesti on tegelikult üsna maavara rikas riik. Enamasti on probleemiks see, et maavara ei leidu sellises koguses, mis teeks tootmise tasuvaks või on takistamas tehnilised või keskkonnaprobleemid. Meie maapõues leidub arvatavast,kulda,molübdeeni, plaatina, vanaadiumi ja stronstiumi. Potentsiaalseteks Eesti tulevikumaavaradeks on ka diktüoneemaargilliit ja uraan. Mingil määral võib Hiiumaa lähedal leiduda naftat. Põhja-Eesti maapõues on maagaasi. Olulisimad Eesti maavarad on kukersiit(põlevkivi) ja fosforiit. Peale nende on Eesti maavaradeks:savi, liiv, kruus, karbonaatkivimid(lubjakivi ja dolomiit), turvas, ravimuda ja mineraalvesi. Majandus harud Eesti on kõrge sissetulekuga turumajandus riik. 2007. aastal toodeti 11,46 Miljardit kWh elektrienergiat.2008
Küll aga võib ta maavaraks saada tulevikus. Tänapäeval ei loeta maavaraks ka soorauda, millest kuni 18. sajandini rauda sulatati. Eesti on suhteliselt rikas ainete poolest, mis võiksid olla maavarad. Enamasti on probleemiks see, et maavara ei leidu sellises koguses, mis teeks tootmise tasuvaks või on takistamas tehnilised või keskkonnaprobleemid. Meie maapõues leidub arvatavasti kulda, molübdeeni, plaatina, vanaadiumi ja strontsiumi. Potentsiaalseteks Eesti tulevikumaavaradeks on ka diktüoneemaargilliit ja uraan. Mingil määral võib Hiiumaa lähedal leiduda naftat. Põhja-Eesti maapõues on maagaasi. Maak on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Enamasti mõeldakse maagi all maavara, millest eraldatakse metalle. Vastavalt sellele, mida maagist eraldatakse, nimetatakse neid raua-, vase-, pliimaagiks jne. Maake moodustavad maakmineraalid on näiteks püriit (rauamaak), galeniit (pliimaak), sfaleriit (tsingimaak), magnetiit(raua
annaabi.ee 
