Sõda ja Saaremaa
Kitsale
läbimurdealale surutud Punaarmee üksused võeti merelt kahuritule alla ja õhtuks olid need
oma endisele rindejoonele tagasi surutud. 23. novembril ründasid Nõukogude väed kogu
rindejoont 4 diviisi ja 3 tankipolgu tugevuste jõududega. Neid toetasid arvukad ründe-,
hävitus- ja pommilennukid. Venelaste ülekaal selles lahingus oli 1012-kordne. Kõigile oli
selge, et vastupanu on mõttetu, kuid taganeda polnud enam kuhugi. Tänu merel olnud
laevadelt saadud tugevale tuletoetusele pidas rinne veel vastu (Melzer 1960, 85 jj; Lahingud
Lääne-Eesti saartel).
Evakueerimise plaan ,,Delphin"
Vaatamata Hitleri käsule kaitsta Sõrvet viimase meheni, võttis Sõrve väegrupi juhtkonna
vastu otsuse Sõrvest evakueeruda. Väegrupi ülemjuhatusele edastati juba varem valminud
plaan ,,Delphin". Väegrupi ,,Nord" esindajad saabusid Sõrve olukorraga tutvuma ning leidsid,
et olukord on kriitiline ja 23. jalaväediviisi komandör kindralleitnant Schirmer sai loa alustada