Tulevikukool Kirjand Tulevikukool oleks kool, kus inimestel on tahvelarvutid olemas, osadel on robotid kes käivad aeg-ajalt meelde tuletamas, mida teha/mis õppida on. Igas klassis on arvutid, milles on olemas internet, kõik vajalikud programmid, e-luger ning igaks juhuks ka sülearvuti. Vajalik on muidugi ka saapad, millega saab kiiremini kõndida. Vajutad nuppu ja saad turbot. Koolis on selliseid, kes õpivad, ning selliseid kes ei õpi. Nendel on olemas sellised mütsid, millega nad saavad kosmosest signaale, kust tõmmata alla materjale oma tahvelarvutisse.
Samuti puudusid tihti õppevahendid, isegi seinatahvel oli haruldane. Koolis kujunesid ka juba erinevad vanuserühmad ja tasemed. Kõige nooremad olid need, kes alles alustasid veerimist. Nemad olid nö kodukooli lapsed. Edasi tuli põhikool, mis kestis kaks aastat (hiljem kolm). Viimases astmes olid juba põhikooli lõpetajad, kes otseselt iga nädal koolis ei käinud, kuid käisid aeg ajalt õpetust meelde tuletamas kuni leeri minekuni. Igal kevadel aga toimus koolikatsumine. Mingil määral võib selle ja tänapäevase eksamiperioodi vahel mingeid paralleele tõmmata, sest testiti ka siis laste õpitud teadmisi. See oli alati õppurite seas kardetud sündmus, sest mitteteadmise eest sai karistada. Samuti noomiti nende laste vanemaid. 19. sajandi teises pooles hakati välja andma ka õpperaamatute sarju, mis ühtlustasid õppetöö sisu Eesti külakoolides. Enam ei sõltunud õppimine ainult koolmeistri
annaabi.ee 
