Luulekava
LUULEKAVA
Kes on õppinud armastama,
on õppinud surema.
Mida kõrgemad on mäed,
seda sügavamad on orud,
seda rängem on teekond
südames rändajale.
Sinu südamekambris on vaal ja orav.
Raudrohi ihkab olla sinu juus.
Kaljud kirevad sinust kui kikkad.
Sinust, sa eales silmi ei sule.
Need sädemed Su tulesuitsusilmis
toa hoidsid sooja tunde,
päevi, nädalaid ja kuid.
Ma tundsin selle tunde ära: sära.
Ma tundsin ka selle tunde.
Kuid
see juhtus teises ajas, teises filmis.
Kui pildistasid paradiisipuid
ja mina kõnelesin lindudega.
Jah, me magasime koos.
Surnuaia garaazis.
Basseini riietusruumis.
Määndunud, mööndunud majas
leinas, piinas ja lootuses
toetades teineteist, hoides
ja trotsides.
Millised uned..!
Muuseas: ma armastan sind
mu akna all laiub kunklik maastik