Kuidas maailm ja inimsugu loodi
ühtejärge põletatud sadu või isegi tuhandeid aastaid. Elukohta vahetades või jahiretkele minnes võeti
hõõguvad söed loomulikult kaasa. Neid sai kanda kas õõnsas luu- või sarvetükis. Loomulikult pidi
hoolitsema, et söed ei kustuks.
Tänu tulele avanes sirgeinimesel võimalus tunduvalt laiendada oma levikuala. Umbes 1 miljon aastat
tagasi asus ta elama hoopis karmimate ilmastikutingimustega Euraasiasse. Tänu tulesoojale sai ka
karmi kliimaga, seni asustamiskõlbmatutes piirkondades talutavalt ära elada.
Elumugavusi suurendas ka elamute kasutamine. Kõige algelisem neist oli tuulevari, mis koosnes
maasepistetud okstest, mille vahesid tihendati raagude, lehtede, rohu või puukoorega. Kahest vastakuti
asetatud kaldseinaga tuulevarjust sai hütt. Sama tehnikaga ehitati ka ümara põhiplaaniga ümaronne.
Sageli kasutati eluasemetena koopaid.