Sõda ja Saaremaa
Kõinlased andsid põgenikele süüa ja peavarju. Järgmisel õhtul anti
meestele korras paat ja aerud ning saadeti nad Saaremaa poole teele, aerutada oli umbes viis
kilomeetrit. Punaarmeed laiul veel ei olnud, kuid viivitada ei maksnud. Pärast pooletunnilist
aerutamist toimus meeste jaoks midagi kujuteldamatut. Loodekaarest ilmus meeste vaatevälja
laev, kust avati Kõinastu pihta trasseerivate kuulidega tuli. Rookatustega majad süttisid ning
peagi lõõmas kogu laiul olnud küla ühtlase tulemerena. Küla, kus neile oli peavarju antud,
muutus nende silme all olematuks (Vetter 2004, 104). Läänemere idaosa admirali
sõjapäevikusse on sisse kantud, et sel samal päeval, 1. oktoobril, tulistati kahuripaatidelt
Kõinastu laidu, et julgestada Saksa sõdurite äratoomist, kuna laid oli vahepeal venelaste poolt
hõivatud (BA MA, RM 45 I/79, 423). Paraku punaväelasi seal veel küll ei olnud. Kurt Vetter
ja ta kaaslased olid rabatud