Liivisõda
ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509.,
1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud
reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad, mis jäid
katoliiklikuks. 1554 aasta tõi Vana-Liivimaale vajaduse pikendada rahu Vene tsaariga.
Ordumeister ja Tartu piiskop lähetasidki saadikud läbirääkimistele. Kuid oodatud edu
kõnelustes jäi tulematta. Liivimaa saatkond põrkas hoopis tsaari nõudmisele - Kuna
Tartu Piiskopkond olla ammustest aegadest Vene võimu alune maa siis tasugu piiskop
nüüd tribuuti kogu selle aja eest. Ja aega selle nõudmise täitmiseks anti kolm aastat.
1557 aastal peeti läbirääkimisi jälle - nüüd nõustus Vene tsaar tribuuti veidi alandama
40 000 taalri peale kuid mitte enam , kui aga seda summat ei peaks makstama siis lubas
tsaar sõjaga õigust nõuda.