Universumi teke
asemel hakkab kõiksus jälle kokku tõmbuma, jõudes viimaks tagasi Suure Paugu aegse
või eelse seisundini. Sellist stsenaariumi nimetatakse Suureks Raksuks (Suur Mats), kui
nii sobib tõlkida inglise sõnapaari Big Crunch. Jääb siis võimalus, et olematuse piirini
kokku rutjutud universum hakkab taas paisuma ja nii sünnib ikka ja jälle. Sellist
universumit on nimetatud fööniksuniversumiks. Fööniks on antiikmütoloogias lind, kes end
tulejumalale ohverdades leekides tuhaks põles, ent siis tuhast jälle ellu ärkas '' (Kaplinski
2009:161).
'' Kuigi teadusel pole päris usaldusväärseid vahendeid maailmalõpu stsenaariumite
kontrollimiseks, tõestamiseks või ümberlükkamiseks, ei takista see teadlasi seda
arutamast. Kuskil, siin universumi piiril on ka piir, kus lõpeb päris teadus ja algab miski,
mida võiks nimetada teadusfantaasiaks või fantastiliseks teaduseks. Nii nagu võime
annaabi.ee 
