püssi ega kuulipilduja kuulide eest. Auvere jäi punastelt ära võtmata. Rong jagati nüüd kaheks. Üks osa jäi ühe suurtükiplatvormiga Vaivara jaama juurde lahingpositsioonile, teine osa sõitis aga Oru jaama, et võtta ühendust kindral Tõnissoni ja 4. jalaväepolguga. Seda rongi poolt, mis seisis Vaivaras, püüdsid punased kotti haarata ja rong oli sunnitud Rakvere poole tagasi liikuma. Sõideti ilma tuledeta, puudus raadio- ja telefoniside, nii nad siis sel pimedal detsembriööl kokku saidki Oru ja Vaivara jaama vahel. Orust tulnud rongi suurtükiplatvorm sõideti puruks, vigastada said veel mitu vagunit, üks sõdur sai surma ja jalaväepolgu kapten murdis käeluu vagunist välja kukkudes. Rohkem viga saanud rongipool sõidutati nüüd Tallinna remonti. Peale remonti vahetas ta välja teise rongipoole, mis nüüd omakorda remonti läks. Selle rongi baasil formeeriti 12
247 ütles, et kell on kolme ligi ja et loodetavasti päevavalgeni ei kulu nüüd enam nädalat aega. Pärast seda kuuldus kõnelus järjest kaugemalt, ja ma ei saanud sõnadest enam aru, kuid kuulsin kõminat; aeg-ajalt ka naeru, aga see tundus õige kaugelt kostvat. Nüüd olin parvest möödas. Tõusin üles, -- ja seal oligi Jacksoni saar, umbes kaks ja pool miili pärivett. Kohmakalt ja raskelt seisis paksu metsaga laetud saar keset jõge, suurena, tumedana ja tugevana nagu aurik ilma tuledeta. Liivaleedet saare ees polnud sugugi näha; see oli nüüd üleni vee all. Ei kestnud kaua, siis olingi seal. Kiire sõiduga kihutasin saare otsast mööda; vool oli nii tugev. Siis jõudsin vaiksesse vette ja maabusin Illinoisi-poolse külje vastas oleval kaldal. Peitsin paadi sügavasse kalda-soppi, mida ma tundsin; pidin pajuoksad laiali lükkama, et sisse pääseda. Kui paat oli kinni pandud, siis ei võinud keegi seda väljast näha.
annaabi.ee 
