Väärtused remarki loomingus
tavad, kus koolitarkus ei aita, kus iga mees on enda eest väljas, peavad käituma kui
loomad, võideldes ellujäämise eest. Surma nägemine on muutnud nad
külmaverelisteks.
Kas on möödunud nädalad... kuud... aastad? Ei, ainult päevad. Me näeme
aega enda kõrval kaduvat surijate kahvatutes nägudes; me ahmime süüa, me
jookseme, me viskame, me laseme, me tapame, me lamame maadligi, me oleme
kokkuvarisemas ja tuimad ja ainult see hoiab meid üleval, et on veel nõtgemaid, veel
tuimemaid, veel abitumaid, kes meid pärani silmi vahivad nagu jumailaid, kellel
mõnikord õnnestub isegi surma eest pageda.
Ta tõdeb, et sõda ei ole see mida ta oli arvanud, ei olnud see mida õpetaja oli
talle ja ta klassikaaslastele rääkinud. Kogu see sõda muutis inimese täielikult. Nad
polnud enam noored, nad polnud enam valmis maailma vallutama, seadma kõrgeid
sihte, olema elus edukas, elada normaalset elu ja nad ei suutnud inimestega suhelda
nagu inimesed enne sõda