Algloomad
poolvedelast tsütoplasmast, milles asub rakutuum. Rakku katab õhuke kest. Tsütoplasma on
pidevas liikumises. Kui see valgub kehapinna mingisse punkti, siis tekib selles kohas
väljasopistus- kulend. Kulendid on amööbil vajalikud ka toidupalade haaramiseks ning
kehasse suunamiseks. Toituks on talle bakterid, teiste ainuraksed ja üherakulised vetikad.
Toitekublikus toimub seedimine. Hingamiseks kasutab amööb vees lahustunud hapnikku. Mis
tungib läbi rakukesta kehasse. Tuiekubliku abil eritab amööb kahjulikud ained. Amööb
paljuneb pooldudes.
Silmviburlane .
Silmviburlased on väikesed, umbes 0,05 mm. Pikkused algloomad. Nad elavad lompides ja
tiikides, kus on kõdunevaid lehti. Silmtäpi abil tajub silmviburlane valgust, mille poole ta
ujub. Viburit keerutades ta kruvib ennast vees edasi. Erinevalt amööbist on silmviburlasel
kest, milletõttu saab ta kehakuju vähe muuta. Rohelise värvuse annavad silmviburlasele
tsütoplasmas olevad kloroplastid
annaabi.ee 
