Igatsen maale, kus on rahu ja vaikust
Suvel tasub ette
võtta jõel kanuumatk või minna lihtsalt jõekaldale päikest nautima ja kala püüdma.
Palupõhjas on tohutult iidseid/võimsaid tammesid, mis tekitavad lausa aukartust.
Minu arvates võiks kõik inimesed, eriti kiire elutempoga ja stressis linnainimesed, vahel käia
maal. Enamasti on inimeste põhjenduseks iseendale mitte maale minna see, et neil pole
aega. Minul ja mu emal on selleks oma lahendus. Me võtame mõlemad ämbrid ja noad ning
lähme seenele. Metsa all tuiamine ja seente otsimine viib mõtted töö- ja kooliasjadest
eemale ning ei võta üldse palju aega, piisab paarist tunnist ja väike puhkus ongi tehtud.
Ma arvan, et selline maaigatsus on tegelikult peidus igas inimeses. Igaüks võiks leida oma
elu jooksul enda heaoluoaasi, koha, kus vahepeal puhata, rahus ja vaikuses ennast
laadimas käia. Elu tuleb osata nautida, tajuda looduse ilu ja maagiat, et meel oleks rõõmus
ja hing rahul.