MERLE JÄÄGER
aknast, üllatund & tume. kerra tõmbub kuu. Sind
On katnud laud Su pelgan äratada, muidu
mesikarva pilgu, ma hingan teeks ehk algust: liig
Sind & Sinu lõhn on sume. kutsuvalt mind peibutab Su
Sind katab tekk, maa pääle suu.
tõmband lume. Üks täht Su Vaob siiski tasapisi
näkku vähe kelmilt vilgub. rammestus mu pääle - öö
Su hingamiserütm on katab maa & lumi tuhmab
rahulik & kume. Tuul hääled..
sosinaga õues puudes
ilgub,
TÄNAN TÄHELEPANU
EEST!
annaabi.ee 
