Veel olid osades Kristina Vähi, Juuli Lill(metsosopran), Mart Laur ning veel paar vähe tähtsamat tegelast. Lugu oli küll Tuhkatriinu muinasjutt, kuid üsna oluliselt moonutatud. Põhimõtteliselt oli Tuhkatriinu endiselt vaena kolmas õde, keda sunniti kodus kõike tegema ning kellele ei antud mingeid õigusi. Kui ma õigesti mäletan, siis muinasjutus oli Tuhkatriinut aitavaks tegeleaseks tema ristiema vaim, ooperis oli selleks tegelaseks aga hoopis printsi Mentor. Tuhkatriinus on laulmine nagu unistamine, kogu ooper ongi Tuhkatriinu väike unistus. Tema laulu lõppedes,jõuab lõpule ka tema unistus. Seinte nihkumine ja mööbli seest välja hüppavad tegelased olid väga müstilised. Naljakad ,,möödarääkimised", väikesed arusaamatused ja otsesed konfliktid tegelastevahel moodustasid hea lavastuse, mis hetkekski ei lubanud tähelepanul hajuda. Konserdil oli koik hästi korraldatud ja halbu külgi selles väga ei leidunutki.Kõige
*Clorinda,Don Magnifico tütar-Valentina Taluma *Alidoro,Don Ramiro õpetaja-Mart Laur Etendus koosneb mitmest palast.Esimeses palas on Tuhkatriinu do- minoorsese laul.See in lihtne laul,mis ei kirjelda mitte juhuslikult Tuhkatriinu lugu.Seepärast mõjub see laul nagu fantaasia,nagu unistus.Kaks kasuõde,keda Tuhkatriinu laul härib,katkestavad kaks korda tema laulu."Laske mul laulda" vastab Tuhkatriinu.Tundub nagu ta ütleks:"Laske mul unistada".Tuhkatriinus ongi laulmine unistamine.Kui ta alustab kolmandat korda laulmist,on kuulda,et keegi koputab uksele.Nüüd võib muinasjutt alata.Kogu ooper ongi Tuhkatriinu väike unistus.Väda lihtne,inteligentne ja äärmiselt mõjuv muusikaline dramaturiga.Ooperi lõpus ei ole Tuhkatriinu printsil ühtki nooti laulda ja ei ühtki armastuse duetti selle õnneliku paari jaoks.Kõik teised tegelased jäävad tuhkatriinu varju.Nagu esimesesgi tseenis leiame Tuhkatriinu laulvana,unistades oma muinasjutust