Ülesütlemise vaidlustamine Töölepingu ulesutlemise on tuhine, kui selleks puudub seadusest tulenev alus või see ei vasta seaduse nõuetele. Töötaja võib nõuda ulesutlemise tuhistamist, kui see on vastuolus hea usu põhimõttega. Nõue tuhisuse tuvastamiseks või tuhistamiseks tuleb esitada 30 kalendripäeva jooksul ulesutlemisavalduse saamisest. (TLS §-d 104-106) Ülesutlemise tuhisuse või tuhistamise korral ei ole tööleping lõppenud, töösuhe jätkub ning töötaja võib nõuda kahju huvitamist (eelkõige saamata töötasu). Töövaidlusorgan lõpetab töötaja või tööandja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ulesutlemise kehtivuse korral. Töölepingu lõpetamisel saab töötaja huvitist kolme keskmise kuutöötasu ulatuses. Töövaidlusorgan võib huvitise suurust muuta.
kostja ei ole tõendanud, et hageja ei soovinud või takistas lepingu sõlmimist. Seega sisuliselt ei tuvastanud ringkonnakohus hagejapoolset lepingurikkumist, mis oleks kostjale andnud põhjendatult alust eellepingust taganemiseks. Notariaalselt tõestatud eellepingust taganemise avaldus ei pea olema notariaalselt tõestatud. Vorminõuet ei ole ette nähtud lepingust taganemise avaldusele, lepingu ülesutlemise avaldusele, hinna alandamise avaldusele ega lepingu tuhistamise avaldusele.Eelleping tõlgendatakse põhilepinguks, kui selles on kokku lepitud tingimustes, mis võimaldavad asendada kohtuotsusega ühe poole tahteavalduse (TsÜS § 68 lg 5). Kui aga eelleping ei ole käsitletav põhilepinguna, ei ole välistatud eellepingust tuleneva kohustuse täitmine samuti kohtuotsusega tahteavalduse asendamise teel. 14) RKTKo 3-2-122-13, p 20: Kohtud on tähelepanuta jätnud ka selle, et eellepingu korral võib