Legend orgude loomisest
Peale lühikest lendu maa kohal, märkas soolinnuke ühe vana kännu otsas Mõttetust
istumas. Ta maandus selli kõrvale.
"Saan ma sind ehk aidata," küsis ta seejärel, lootes, et ehk teeb Mõttetus varanduse
pooleks.
Kaaslane mõtles veidi ja ütles siis: "Ma arvan, et ei. Kaevata oskab ju igaüks"
Kurg ei andnud aga asu.
Lõpuks Mõttetus nõustus, salakaval naeratus näol.
"Mine too sina labida!" hüüdis Mõttetus ja läks koobaste juurde.
Kure-härra aga jooksis tuhatjalu ehitusplatsile labida järele. Ta kiirus oli niivõrd suur, et
küünised jätsid maasse piklikud sügavad augud, mis veel tänapäevalgi näha on. Me
kutsume neid `orgudeks`. Mõnedesse on vesigi sisse sajanud ja nii on järved tekkinud,
kuid see on juba teine legend...
Tagasi Kureonu poole pöördudes vaeseke jõudis labidaga koobste juurde tagasi, kuid
Mõttetust seal enam polnud too oli juba õnnelikult Kanaarisaartele puhkusele sõitnud.