Matused
Lähedaste surm on raske sündmus, mis leinajas võib tekitada ajutist peataolekut ja abitust.
Enim vajavad inimesed tuge ja abi, kuidas käituda. Leinajal endal tuleb muretseda
surmatunnistus ja valmis vaadata hauaplats, ülejäänu eest kannab soovi korral hoolt juba
matusebüroo.
Surm tuleb registreerida kolme päeva jooksul.
Matused jagunevad kaheks: usutavade kohased ja ilmalikud matused.
Usutavade kohane matusetalitus võib toimuda nii pühakojas, kabelis kui haual. Sama kehtib
ka tuhastamis matuse puhul.
Ilmalike matuste erinevus usutavade kohasest seisneb vaid selles, et matusetalitust ei vii läbi
vaimulik.
Eestis on seni olnud eelistatumad usutavadekohased hauamatused. Samas on viimastel
aastatel kasvanud oluliselt ka urnimatuste arv. Seda on ühelt poolt mõjutanud matmiskohtade
vähesuse probleem kalmistutel, teiselt poolt lahkunu oma soov saada tuhastatuks.
Matus on inimese ära saatmine viimsele teele. Matuse tseremoonia võib olla kiriklik ja
ilmalik