Tuhkapäev
pilkealuseks; uskumuse järgi jäigi pere sel aastal mustaks ja laisaks.
19. sajandi lõpul ja 20. alguses kujunes tuhapoisist noorte nali. Nii võidi
tuhatüdruk või -poiss, kaasas kosjakiri, viia pruudiks või peiuks mõnda teise
peresse. Ka on tuhapoissi kantud nädalapäevad perest perre ja siis minema
visatud.
Tuhanuku viijaid on jälitatud ja kättesaadu suhtes on rakendatud vana
karistusviisi: puu või luuavars aeti kasuka/mantli varrukatest läbi, seoti tuhanukk
selga ja saadeti minema. Õnnetu ei saanud käsi liigutada ja tal oli üsna keerukas
nt metsast läbi saada.
Tuhkataat
Lastehirmutis. Oli mõeldud laste kollitamiseks tuhkapäeva paiku.
Kirik
Tuhkapäev sümboliseeris kahetsust. Algselt puistati katoliku kirikus
palmipuudepühal põletatud palmide või nende asenduspuu tuhka pähe
patukahetsejatele, kes paljajalu ja vastavas rüüs ilmusid kirikuuksele. Hiljem,
kuna patukahetsejate hulk üha kasvas, hakati tuhka riputama üksnes oma
annaabi.ee 
