Juhan Liivi luulekava "Isamaa mitu nägu"
11111111: Ilus ta ei ole: härmatisega.
mäeküljeke,
mõni vabatmaja, Siis on ta nii ilus,
mõni saunake. ilus lõpmata:
tõusvad tema üle
333333: Ja rohuaias, nõnda leherohkel, kus öösist hämarat tähed särama.
on praegu veel,
Siin tuhandela kastetilgad murul, kui diamandid säral 333333: Talveööne hämar
hiilgavad. miljon tähega
siis sa oled ilus,
Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa! minu isamaa.
Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga!
222222: Oh nõnda oled sa, minu isamaa:
annaabi.ee 
