Kui mõelda pikemas perspektiivis umbes 30 aastat ette, ei pea olema teadlane, et mõista, mis meid ees ootab. Praeguseks peamiseks energiaallikaks Eestis on põlevkivi. Paraku on põlevkivi taastumatu loodusvara, mis varem või hiljem saab otsa. Hetkese seisuga on olukord nukker. Põlevkivi jagub keskmiselt 2045 aastani. Põlevkivi põletamine tekitab suurt peavalu keskkonnakaitsele, sest sellega kaasnevad ohtrates kogustes heitegaase ja tuhahunnikuid, samuti on meil otsakorral ka põlevkivi kvoot ehk õhu saaste õigus. Kvoodi olemasolu tõttu elektrienergia hinnad olnud üsna madalad, sest me ei ole ületanud lubatud saasteõigust, kuid nüüd mil kvood on otsakorral, tuleb meil saasteõigust osta ja sellega kaasnevad paratamatult energia hindade tõusud. Tuumaelektrijaam aitaks meid sellest olukorrast välja.
Pääsetähtede hind 25 tsenti, lastele ja teenijatele 10 tsenti. Siis luusisime mööda linna. Kauplused ja majad olid enamasti vanad logisevad ja pragunevad plankhooned, mida iial polnud värvitud, nad seisid kolm või neli jalga maapinnast kõrgemal -- postidel, et vesi nendeni ei ulatuks, kui jõgi üle kallaste tuleb. Majade ümber olid väikesed aiad, kuid neis nähtavasti vaevalt muud kasvatati kui umbrohtu, päevalilli ja tuhahunnikuid, vanu krimpsu-tõmbunud saapaid ja kingi, pudelikilde, närusid ja kõlbmatuks muutunud köögiriistu. Plangud olid mitmesugustest laudadest, mis eri aegadel olid kokku löödud; nad rippusid igapidi viltu, ja väravatel oli harilikult üksainus hing, -- seegi nahast. Mõni plank oli kunagi valgeks lubjatud -- hertsog ütles, et vist Kolumbuse ajal. Enamasti oli aedades sigu ja inimesed ajasid neid välja. Kõik poed olid ühe tänava ääres
annaabi.ee 
