See on enamesitatud küsimus ja justkui tõestus, et tegu oli inimeste hanekspüüdmisega. Kuid NASA insenerid teadsid ju väga hästi, et Kuul pole tuult loota. Ja et lipp ei ripuks lontis mööda varrast alla, selleks oli ka lipu ülaservas tugevdus, mis hoidis lippu sirgena. See varras oli tsipa lühem kui lipp ja ei moodustanud ka lipuvardaga täisnurka, nii tekkisidki lipu pinda kortsud nagu lehvival lipul. Kui Apollo 11 lennu ajal selgus alles Kuul, et tugivarrast ei saa lipuvardaga panna täisnurga alla, siis hiljem ei kõrvaldatud seda puudust sihilikult piltidel jättis justkui lehviv lipp parema mulje. Pealegi pole Kuu pinnal lipuvarda püstitamine üldse kerge. Tolmukihi all on väga kõva pinnas, varrast tuli sinna nagu kangi maasse palju kordi toksida, enne kui see enam-vähem pidama jäi. Ka oli lipuvarras kergest alumiiniumsulamist, mis pärast sellist toksimist veel kauaks koos lipuga
Varras tõkestab keha liikumist oma telje sihis; selles sihis mõjub ka varda reaktsioon FA. Pöörduva vardaga samade omadustega on painduv niit, kuid selle erinevusega, et niit on suuteline arendama ainult tõmbejõudu. Liikuv liigendtugi (tugirull tala otsa all). Rull tõkestab talaotsa liikumise ainult tugipinna normaali sihis, seega mõjub selles sihis ka reaktsioon FA. Et rull ja varras on samade omadustega, siis sageli kasutatakse liikuva toe tingmärgina tugivarrast. Liigend (sarniir) võib olla realiseeritud näiteks kaht ketast ühendava telje kaudu, mis tõkestab ketaste omavahelise liikumise telje risttasandis. Side mõjutab kettaid võrdvastupidiste reaktsioonidega, mille esitamiseks on vaja kaht suurust: näiteks moodulit ja kaldenurka või siis kaht projektsiooni.. 7. Seostest vabastatavuse printsiip Sidemete aksioom ehk sidemetest vabastatavuse printsiip: iga seotud keha võib
annaabi.ee 
