Haavapuidu omadused
Otsinguid kroonis edu ja esimesed triploidsed haavad
leiti Venemaal juba 1938. aastal, hiljem Soomes, Lätis, Leedus, Valgevenes ja mujal. Eestis leiti
esimesed hiidhaavad 1968. aastal Pikknurme metskonnast.
Anatoomilised uurimised on näidanud, et triploidse haava puidus on rohkem tugirakke, kuid
vähem sooni ja säsikiiri kui diploidsel haaval. Südamemädanikku põhjustava haavataeliku
seeneniidistiku arenemiseks on vaja õhku ja niiskust, mida puidu tugirakkudes on vähem kui
soontes ja säsikiirtes. Seetõttu arvatakse, et puidu selline anatoomiline ehitus tagab kiirema
kasvu kõrval ka suurema mädanikukindluse.
Et Eestis ei ole õnnestunud leida samasugusel kasvukohal enam-vähem sama vanusega diploidse
ja triploidse haava puistut, esitame võrdlusandmed 90-aastaste haavikute kohta Venemaalt
Novosibirski oblastist. Diploidse haavapuistu keskmine rinnasdiameeter oli 34 cm, keskmine
annaabi.ee 
