Analoogelektroonika lülitused
määravad konstantsed suurused, eeldusel et toitepinge E0 on muutumatu. Kui
koormustakistus Rk muutub, näiteks väheneb, siis väheneb vastavalt ka temale langev
pinge, kuid koormust läbiv vool ei muutu. Alles siis, kui koormustakistus ületab teatava
piiri, langeb transistori kollektorpinge sedavõrd madalaks, et tema voolu stabiliseeriv
toime lakkab.
Et muuta koormusvool sõltumatuks ka toitepinge E0 muutustest, rakendatakse
püsivooluallika tegelikes lülitustes baasile stabiilne pinge tugipingeallikalt, harilikult
stabilitronilt VD1 (joon. 6.27 b). Temperatuuristabiilsuse tõstmiseks võib stabilitroniga
jadamisi ühendada pärilülituses dioodi(d) VD2 või siis VT1-ga samatüübilise transistori
emittersiirde.
Stabilitroni võib asendada 2 või 3 väikese võimsusega ränidioodiga (VDl, VD2, joon
6.27 e), mis pingestatakse (erinevalt stabilitronist) pärisuunas. Kahe dioodi korral
stabiliseerpinge Uz » 2*0,7= 1,4 V. Madalat stabiliseerpinget võib saada ka stabistoriga,
annaabi.ee 
