Laserlõikus on universaalsuse, suure jõudluse, täpsuse, hea kvaliteedi ja praktiliselt puuduva järeltöötluse vajaduse tõttu järjest rohkem kasutust leidev lehtmaterjali töötlusviis. Öeldakse, et laser võtab disainerilt soovitava geomeetria osas peaaegu kõik piirangud. On võimalik lõigata väga täpseid tehnoloogilisi avasid ja tappe, et seeläbi oluliselt lihtsustada hilisemat toodete koostamist, mis omakorda vähendab kvaliteediriske, tõstab koostamise kiirust ja ka toote tugevuslikke omadusi. Samuti on laserlõikus rakendatav mittemetalsete materjalide töötlemisel nagu plastik, vineer jne. Lõikeprotsess ise on võrreldav teiste termiliste lõikeprotsessidega. Materjal sulab ning see uhutakse abigaasi toimel lõikepiirkonnast välja. Abigaasidena kasutatakse peamiselt lämmastikku, hapnikku või õhku. Hapnikku kasutades toimub eksotermiline oksüdeerumisprotsess, mis annab lõikeprotsessile lisasoojust ja suureneb töödeldava materjali võimalik paksus ja lõikekiirus
tagasitäitetöödeks d) P- või PAT-tüüpi hõlm planeerimis- ja tagasitäitetöödeks. 13. Buldooseri tööorgani valiku põhimõtted. Üldine põhimõte on – lähtudes töö liigist, masina töötingimustest, töödeldavast materjalist ja tööde sooritamiseks etteantud ajast tuleb sobitada omavahel baasmasin ja tööorgani = hõlma tüüp. Selleks tuleb lähtuda kahest põhiobjektist: 1) töödeldava materjali omadused, tuleb arvestada a) tugevuslikke parameetreid b) terastikulist koostist ja terade kuju c) tihedust ja poorsust d) niiskusesisaldust 2) baasmasina võimalused, parameetritest tuleb esmajoones arvestada a) massi b) mootori võimsust c) veojõudu. 14. Buldooseri hõlma töövõime parameetrid ja nende arvutus. Buldooseri hõlma töövõimet iseloomustatakse peamiselt kahe parameetriga: a) süvistumisvõimega, mida iseloomustatakse kontsentratsiooniga lõiketera lõikeserval, kW/m. SV=Pm/LB, milles Pm- mootori nimivõimsus kW,
annaabi.ee 
