mõjutab oluliselt nende sotsiaalset kaasatust edasises elus. Samuti lõpetab kõrgkooli kaks korda vähem mehi kui naisi. Kolmas probleem on juba seotud töö ja palgaga, aga kõik see sõltub suuremas osas ka haridusega. Hilisemas elus nihkub ebavõrdsus naiste kahjuks, mida iseloomustab Euroopa suurim palgalõhe meeste ja naiste vahel ligi 30%. Samas on oluline markida, et koolitee katkestanud mehed ei ole üldjuhul kõrgepalgaliste hulgas. Seega mõjutab ebavõrdsus nii poiste ja tudrukute valikuid hariduses kui ka nende sotsiaalmajanduslikku olukorda ja heaolu laiemalt. Selleks et lahendada need probleemid, arenduskeskus koos sotsiaalministeeriumiga algatas koolitus programmi, mida viidi läbi kolmes koolis ning samuti viidi läbi lastevanemate õhtud Eesti mitmes piirkonnas. Antud koolitustel räägiti üle mõlema sugupoole vajadustest, milleks sootundlik keskkond üldse vajalik on. Tunti ka muret selle üle, kas sugu kui selline kaob ara.
ja mida täpsemalt suitsetamine organismiga teeb. · Küsitlusest saime teada, kuidas suhtuvad 7a.klassi õpilased suitsetamisse ja kui palju nad teadsid selle kahjulikkusest ja riskidest. Kasutatud allikad · http://www.tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/2861-tervisedendajad- kodudes-suitsetamine-peab-vahenema- · http://www.valgamaalane.ee/2207525/suitsetamine-levib-eriti-noorte- tudrukute-ja-teiste-opilaste-seas · http://www.terviseinfo.ee/valdkonnad/tubakas/tubakas-ja-seadused · http://sinditervis.webs.com/suitsetaminejatubakas.htm · http://www.kopsuliit.ee/?id=25 · https://www.riigiteataja.ee/akt/903024?leiaKehtiv Täname kuulamast!