Tumepunastel (AA BB CC) kodeerisid kõik 6 alleeli pigmentide sünteesi, valgete (aa bb cc) puhul ei kodeerinud seda aga ei ükski alleel. Vahepealsed värvused avaldusid nende alleelide kombineerumiste tulemusena. Edward East vaatles korraga nii keskkonna kui ka erinevate alleelipaaride sõltumatu lahknemise ja kombineerumise osa järglaskonna pideva fenotüübilise muutlikkuse määramisel. Ta ristas kahte tubakataimede puhasliini (homosügoote), mis erinesid õiekroonide pikkuse poolest. Ühel liinil oli õite keskmine pikkus 41 mm, teisel 93 mm. Mõlema puhasliini puhul esines keskkonnast tingitud muutlikkus. F 1 põlvkonnas olid järglased vahepealse pikkusega õitega, kusjuures ilmnes ka keskkonnast tingitud muutlikkus. Järglaste iseviljastumise tulemusena saadud F 2 põlvkonnas oli muutlikkus suurem, kuna seda mõjutasid nii keskkond kui ka see, et järglaskond oli genotüübilt heterogeenne
Tumepunastel (AA BB CC) kodeerisid kõik 6 alleeli pigmentide sünteesi, valgete (aa bb cc) puhul ei kodeerinud seda aga ei ükski alleel. Vahepealsed värvused avaldusid nende alleelide kombineerumiste tulemusena. Edward East vaatles korraga nii keskkonna kui ka erinevate alleelipaaride sõltumatu lahknemise ja kombineerumise osa järglaskonna pideva fenotüübilise muutlikkuse määramisel. Ta ristas kahte tubakataimede puhasliini (homosügoote), mis erinesid õiekroonide pikkuse poolest. Ühel liinil oli õite keskmine pikkus 41 mm, teisel 93 mm. Mõlema puhasliini puhul esines keskkonnast tingitud muutlikkus. F 1 põlvkonnas olid järglased vahepealse pikkusega õitega, kusjuures ilmnes ka keskkonnast tingitud muutlikkus. Järglaste iseviljastumise tulemusena saadud F 2 põlvkonnas oli muutlikkus suurem, kuna seda mõjutasid nii keskkond kui ka see, et järglaskond oli genotüübilt heterogeenne