Kas tsivilisatsioonide arengus on ühiseid jooni?
Kas see on
tõsi või on igal tsivilisatsioonil täiesti omapärane tekkelugu?
Kõik esimesed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede äärealadele, näiteks Mesopotaamias,
Egiptuses, Indias, Kreeta saarel või Hiinas. Põhjus on lihtne, jõgede ümbruses olid viljakad
põllumaad ja head tingimused ühiskonna rajamiseks. Igat tsivilisatsiooni iseloomustab ka loovalt
kultuurilt üleminek tarbijalikule kultuurile. Tsivilisatsioonide tekkepiirkondades oli juba üle mindud
küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele ja metallitöötlusele. Need kaks olid ka peamised
tsivilisatsioonide tekkepõhjused.
Igas tsivilisatsioonis kujunes lühikese ajaga kihistunud ühiskond – rikkamad inimesed
moodustasid ülemkihi, kelle seas oli ka ühiskonna juht või pealik. Rikkam ülemkiht asus
vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid. Pealikut austasid kõik ning ülemkiht koos pealikuga
jagas ülejäänud kihtides rahvale käske, juhtis usulisi kombeid ning mõistis kohut