üle termoregulatsioonikeskusele Suureneb sümpaatiline vasodilatatsioon, mis tõstab nahas verevoolu Vere temperatuuri tõus suurendab ka termilist higistamist Vere temperatuuri tõus põhjustab tahhükardiat, suurendab südame väljutusmahtu Väheneb vistseraalne perfusioon Akuutse faasi vastus Koordineeritud reaktsioon, hõlmab leukotsüüte, endoteliaalseid rakke, epiteliaalseid rakke, kaitseb koekahjustuse eest Tsütokiinid vahendavad palavikku, leukotsütoosi, suurenenud akuutse faasi valkude sünteesi, HPA telje stimulatsiooni IL-6, mida toodetakse kuumastressi ajal, vahendab lokaalset ja süsteemset põletikulist vastust, kontrollides põletikuliste tsütokiinide taset Kuumasoki vastus Rakud reageerivad kuumusele, tootes kuumasokivalke ja stressiproteiine Kuumasokivalkude ekspressioon on kontrollitud geeni transkriptsiooniga
tänu sellele ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi Loomuliku immuunsuse tagavad: Keha kaitsetõkked Immuunsüsteem Kaasasündinud immuunsüsteemi osad: Fagotsüüdid – organismi nn koristajarakud, mis õgivad ja lagundavad patogeene või organismi enda kahjustatud rakke Mikroobidevastased valgud Mittespetsiifiline immuunreaktsioon- põletik, NK-rakud(natural killer cells), palavik, verre erituvad ained- interferoonid,tsütokiinid Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul : 1)nakkushaiguse läbipõdemine 2)vaktsineerimine )Reageerib aeglasemalt )Tekib elu jooksul nakkushaiguse läbipõdemise, võõrainega kokkupuute või vaktsineerimise tagajärjel )Spetsiifiline )Võib olla lühiajaline või kesta läbi kogu elu )Ei pärandu vanematelt järglastele )Vahendavad T- ja B-lümfotsüüdid ning antikehad Omandatud immuunsusel on kaks erinevat vastusreaktsioonide klassi : humoraalne rakuline
edasi minna. Bakteri seinale võõra raku seinale, tahmaosakele, kovalentselt seostumine. Elusale materjalile tehakse auk sisse, kui on tahmaosake, siis seostub mingi muu C3 mingi C4 ja C1 nii et viiakse prügiga maksa? On terve hulk baktereid, mis suudavad pääseda, kuidas nad kaitsevad ennast komplemendi aktivatsiooni eest? Table 13-1. Malaaria ei peaida ennast asjata erütrotsüüdi eest. Alternatiuivne tee 6. loeng Tsütokiinid Immuunreaktsioonides signaali ülekande ja rakkude diferentseerumises osalevad valgud. Väikesed (8-30 kD) piko.-nanomolaarsed konts. Hormoonide sarnased. Hormoonidele sarnesed, aga me ei saa neid ühte patta panna, sest tsütokiinid ei levi üle organismi, vaid kõrvalolebvatele rakkudele tihti samale rakule mis sünteesib. Väga lühikese elueaga (RNA ebastabiilne) Sünteesitakse vastusena mingile spetsiifilisele signaalile
Gliiarakkudest on just astrotsüüdid CDV-DLi sihtmärkrakkudeks. Oligodendrotsüütidel ei esine märkimisväärseid kahjustusi pärast nakatumist, kuid nende metabolism on oluliselt muutunud. Mitmete müeliini geenide avaldumine on tõkestatud CDV-DLi ajal. (Lempp jt., 2014). CDL-DL ajal domineerivad proinflammatoorsed tsütokiinid, mida võib leida nii verest kui ka tserebrospinaalvedelikust. Kui tuumori nekroosi faktori (TNF) mRNA ekspressioonitase on infektsiooni ajal tõusnud, siis anti inflammatorsete tsütokiinide transkriptsioon hoopis vähenud. Juba enne leukotsüütide infiltratsiooni ajju vabastavad mikrogliia ja astrotsüüdid proinflammatoorseid tsütokiine: IL-8, IL-6, IL-1 ja TNF
· Limaepiteel · Eritised (sülg, higi, pisaravedelik, happeline maomahl) · Normaalne mikrofloora nahal ja soolestikus Kaasasündinud immuunsüsteemi osad: · Fagotsüüdid organismi nn koristajarakud, mis õgivad ja lagundavad patogeene või organismi enda kahjustatud rakke · Mikroobidevastased valgud - antikehad · Mittespetsiifiline immuunreaktsioon- põletik, NK-rakud(natural killer cells), palavik, verre erituvad ained-interferoonid,tsütokiinid Omandatud immuunsus · Reageerib aeglasemalt · Tekib elu jooksul nakkushaiguse läbipõdemise, võõrainega kokkupuute või vaktsineerimise tagajärjel · Spetsiifiline- kujuneb välja kindla haigustekitaja või antigeeni suhtes · Võib olla lühiajaline (nt gripi suhtes) või kesta läbi kogu elu (nt mumpsi suhtes) · Ei pärandu vanematelt järglastele · Vahendavad T- ja B-lümfotsüüdid ning antikehad Lümfotsüüdid
Küünepsoriaas Riskifaktorid Võib ilmneda ükskõik mis vanuses (ka beebidel), kuid kõige sagedamini 1145 eluaastal Võrdselt nii naistel kui meestel, siiski viimasel ajal on täheldatud vähest naiste ülekaalu. Haiguse ilmnemine suguvõsas. Psoriaasi tekitajad Naha lokaalne kahjustus (nt. päikesepõletus, hõõrdumine, putuka hammustus, tätoveering, operatsiooni haavad). Naha kahjustamisel vabanevad ained tsütokiinid põhjustavad haiguse ägenemise . Hormonaalsed muutused. Hormoonid aitavad kaasa psoriaasi leevendumisele, ravi lõppedes on oht uue vallandumise tekkeks. Ravimid: põletikuvastased ravimid: Aspirin, Ibuprofen, Indomethazin, v.a. Paracetamol. malaariavastased ravimid vaktsiinid beeta blokaatorid südame ja verrõhu ravimid: Atenolol, Labetalol, Metoprolol, Pindolol, Timolol liitium, formaliin, neomütsiin vaktsiinid allergiatestid Füüsiline ja emotsionaalne stress
B-lümfotsüüt lüsosoom Peptiidide Peptiid-MHC Antikeha IgG lammutusproduktid kompleks Humoraalne immuunvastus Esmane kokkupuude B-lümfotsüüt Helper T- makrofaag antigeen B-lümfotsüüt lümfotsüüt tsütokiinid B-lümfotsüütide proliferatsioon Teine kokkupuude Fc-retseptorid Fab Makrofaag opsonisatsioon Fc = vastus palju kiirem = antikehade tiiter tõuseb kiiresti 10-100x võrreldes varasema tasemega Rakuline immuunvastus
ründekompleks (membrane attack complex – MAC), mis suudab kinnituda erinevate rakkude membraanile. Mikroobide tundlikkust MAC-ile nim seerumtundlikkuseks. Humoraalne immuunsus – antikehade poolt vahendatud immuunsus IMMUNOGLOBULIINID on antikehad, mille spetsiifiline antigeen on kindlaks tehtud (IgG, IgA, IgM, IgD, IgE). * Seotud B-lümfotsüütidega. (tüümusest sõltumatud lümfotsüüdid) Rakuline immuunsus – immuunvastus, mille tagavad peamiselt T8- lümfotsüüdid ja tsütokiinid; suunatud eeskätt viiruste ja kasvajate vastu Rakulises immuunvastuses osalevad lümfotsüüdid diferentseeruvad tüümuses – tüümusest sõltuvad Immunoglobuliinid - antikehad, mille spetsiifiline antigeen on kindlaks tehtud Opsonisatsioon - protsess, kus mikroob vm osake kaetakse antikehade või komplemendiga, tehes selle äratuntavaks ja fagotsüteeritavaks fagotsüütidele. kr keeles „söödavaks tegema“. Opsoneerivat toimet omavad osad IgG, IgM
tsütokiinide vabanemist * adhesiinid – pinnaproteiinid (kollageen, fibronektiin), mis soodustavad kinnitumist peremeeslooma valkudele, moodustavad biofilmi. * peptidoglükaan ja lipoteihhoiinhape – stimuleerivad tsütokiinide vabanemist 2. Stafülokoki eksotoksiinid ja nende aktiivsused * alfatoksiin – alfa-hemolüsiin – toksiinile on tundlikud vereliistakud, makrofaagid, granulotsüüdid. Neile seondudes vallandatakse keeruline reaktsioonide seeria, vabanevad tsütokiinid ja põletikumediaatorid, millega aktiveeritakse naha nekroos, aidatakse kaasa koe nekroosile ja tokseemiale (mürkveresus). Tõsise S. aureuse infektsiooni korral septiline šokk. Põhjustab täielikku hemolüüsi ümber koloonia (vereagaril). * beetatoksiin – beeta-hemolüsiin (sfingomüelinaas C) – kahjustab sfingomüeliini rikkaid membraane (nt erütrotsüütidel). Ebatäielik lüüs vereagaril. *gammatoksiin – leukotoksiin – ja leukotsidiin – valgud, mis koos kahjustavad
kasutatakse antikehade tootmiseks koekultuuris. Kasutatakse astma, autoimmuunhaiguste ja kasvajate ravis. Edukas ravim peab olema spetsiifiline- toimima ainult teatud rakkude grupile. Ei tohi olla immuunogeenne (ei tohi põhjustada enda vastast immuunvastust). Peab olema ilma kõrvaltoimeteta. Peab jõudma mõju avaldada enne kui ta organismis lagundatakse. Ei tohi ladestuda ja peab olema süsteemist täielikult kõrvaldatav. 12. Tsütokiinid. Kirjelda tütokiinide üldiseid omadusi. Pleiotroopia, redantsus. Nimeta pro- ja anti-inflammatoorseid tsütokiine ning kirjelda nende funktsioone organismis. Tsütokiinid on väikeste sekreteeritavate signaalvalkude üldnimetus, mis vahendavad immuunvastuse käigus kommunikatsiooni rakkude vahel. Omadused: 1. Tsütokiinid on mitte-spetsiifilised Spetsiifilisus on tagatud retseptori kaudu- retseptorid on ekspresseeritud ainult aktiveeritud rakkudel, rakkude lähikontakti kaudu- tsütokiinide
Veresoone endoteel normaalses, mitteaktiveeritud olekus ei seo tsirkuleerivaid rakke ega takista nende läbipääsu. Põletiku korral on endoteel aktiveeritud ja võib siduda leukotsüüte. Leukotsüütide adhesiooni vahendavad leukotsüütide pinnavalgud mida kutsutakse intergriinideks. TNF ja IL-1 kutsuvad esile integriinide jaoks endoteliaalsete ligandite ekspressiooni. Peamiselt VCAM-1 VLA-1 integriini jaoks ja lCAM-1 Mac-1 ja LFA-1 integriini jaoks. Tsütokiinid suurendavad/indutseerivad ligandite ekspressiooni integriinide jaoks. Leukotsüütide värbamisest ja migrastioonist arusaamine molekulaarsel tasemel on võimaldanud leida mitmeid potentsiaalseid terapeutilisi sihtmärke kahjuliku põletiku kontrollimiseks. Makrofaagi integriin, eriti Mac-1 (CD11b/Cd18), võib siduda mikroobe fagotsütoosiks. Peale seostumist fagotsüüdi retseptoritega partikkel neelatakse nii öelda alla ja moodustub fagosoom
korral. 2 58. B-lümfotsüütide aktivatsioon lümfisõlmedes. 4 59. Dendriidid APC-dena 2 60. Immunoloogilise tolerantsi põhiomadused, tolerantsi tasemed. 2 61. T-rakkude anergilisuse vormid. 2 62. Perifeerse tolerantsi tekkemehhanismid CD4+ T-rakkude korral.2 63. Tsütokiinide osast tolerantsi kujunemisel. 2 64. B-rakkude tolerantsi tekkemehhanismid ja vormid. 2 65. Suppresseerivad e. regulaator T-lümfotsüüdid. Suppressiooni mehhanismid. 4 66. Suppressorrakkude fenotüübid ja tsütokiinid. 4 67. Anti-idiotüüpne immuunvastus. 2 68. Antikehade poolt põhjustatud negatiivse tagasiside osa immuunvastuse regulatsioonis. 2 69. Viiruste evolutsioon „altruistliku antagonismi” vaatevinklist. 2
mikroglia ajus; osteoblastid luus, põrna siinuse M põrnas; lümfisõlmede M. (nahk dendriitrakud). Makrofaagid omavad kandvat rolli tsellullaarses immuunreaktsioonis. Normaalses olekus on makrofaagid puhkeseisus. Immuunsüsteem käivitub läbi makrofaagide. Makrofaagid tunnevad ära võõrmaterjali e antigeenideks olevad partiklid, fagotsüteerivad ja lüüsivad neid ning esitlevad neid T-lümfotsüütidele. Makrofaagide aktiivsust tõstavad TH poolt sekreteeritud tsütokiinid, samuti põletikulise vastuse mediaatorid ja bakteri rakuseina komponendid. Võimas makrofaagi aktivaator on IFNy. Äratundmiseks on vaja, et opsoniinid (aine, mis kinnitub antigeenile) kinnituvad võõrpartiklile. Makrofaagidel on neile opsoniinidele vastav retseptor. Fagotsütoos toimub kohe pärast opsoniseeritud partikli seostumist vastava rakuretseptoriga. Aktiveeritud makrofaagi sekreteerivad tsütotoksilisi valkem mis aitavad elimineerida viirus-infitseeritud ja tuumori rakke. 9
mitte sellega seotud antigeen. Kogu T-rakkude repetuaar valitakse välja tänu MHC molekulidele. MHC valke kodeerivad geenid koonduvad lookustesse, mida kokku nim. MHC kompleks. MHC kompleksi nimetatakse inimesel HLA kompleksiks, (asub 6-ndal kromosoomil). MHC geeni koonduvad lookustesse. Klass I ja klass II lookuste vahele jääb komplemendi valkude lookus, mis on klass III lookus. On komplemendi valgud (C4;C2;BF ) ja põletiku vastuses osalevad tsütokiinid TNF- ja TNF-, samuti heat-shock valgud. MHC valke ekspresseeritakse kõigil kõrgematel selgroogsetel rakkude pinnal. MHC geenide lookused on kõrgelt polümorfsed st. et antud populatsiooni igas lookuses eksisteerib palju ühe geeni alternatiivseid vorme e alleele. Geenid MHC lookuses paiknevad tihedalt koos, seetõttu pärib indiviid MHC lookuste alleelid, st. mõlemilt vanemalt. Iga alleelide set'i nim. haplotüübiks. Indiviid pärib ühe haplotüübi emalt, teise isalt
rinnaalused, kubeme- ja genitaalide piirkond. Viimastel juhtudel võib psoriaas näida pigem helepunane ja läikiv kui ketendav. Nahk on väga kuiv, kõrvalsümptomitena võivad kaasneda naha mõranemine, sügelus, naha valulikkus. Joonis.Number puudu! Terve ja psoriaasikahjustusega nahk Psoriaasi vallandajad · Naha lokaalne kahjustus (päikesepõletus, hõõrdumine, putuka hammustus, tätoveering, operatsiooni haavad). Naha kahjustamisel vabanevad ained - tsütokiinid - põhjustavad haiguse ägenemise · Hormonaalsed muutused. Hormoonid aitavad kaasa psoriaasi leevendumisele, ravi lõppedes on oht uue vallandumise tekkeks. · Ravimid: - põletikuvastased ravimid: Aspirin, Ibuprofen, Indomethazin, v.a. Paracetamol. - malaariavastased ravimid -vaktsiinid -beeta blokaatorid - südame ja verrõhu ravimid: Atenolol, Labetalol, Metoprolol, Pindolol, Timolol -liitium, formaliin, neomütsiin
valkude seriini ja treoniini jääkide fosforülerimist 2) Tsükliinid (sostuvad CDk-dega ja kontrollivad nende aktiivsust) Mitootilised tsükliinid seostuvad CDK-dega G2 faasis, on vajalikud M-faasi käivitamiseks G1- tsükliinid (seostuvad CDK.dega G1 faasis, vajalikud S-faasi käivitumiseks) Proliferatsiooni reguleerivad geenid ja kasvufaktorid · Kasvufaktorid (tsütokiinid) rakusisesed ja rakkude vahelised signaalmolekulid, mis reguleerivad rakkude kasvu ja proliferatsiooni · Retseptorite poolt vahendatud toime - (neuraalne kasvufaktor, epidermaalne kasvufaktor, insuliini-sarnane kasvufaktor jne) Mitoos (kromosoomide jagunemine ühesugusteks tütarkromosoomideks ja selle järgnev tuumajagunemine) Mitoosi faasid: A. Varane profaas B. Hiline profaas C. Metafaas D. Anafaas E. Telofaas
Anatoomia INIMESE ELUNDID JA ELUNDKONNAD 1. Maksa ülesanded! Toodab sappi (rasva lagundamine) Toodab kolesterooli (Suguhormoonid, D-vitamiin (muidu tekib rahiit)) Vitamiinide tagavara Toksiinide lagundaja Glükogeeni tagavara Viib mürke kehast välja 2. HOMÖOSTAAS organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal. MIKS VAJA? Organismisisese vedeliku tasakaalu püsivus on häireteta rakutalitluse eelduseks Tagab õige ainete kontsentratsiooni, sp Rakud võtavad pidevalt vastu ja eritavad mitmesuguseid aineid. Tagab õige temperatuuri ensüümide talitluseks Tagab püsiva kehatemperatuuri Tagab treenides püsiva vere glükoosi-, CO2 ja O2 sisalduse veres. 3. Parakriinne vs endokriinne o PARAKRIINNE kui signaalained mõjutavad läheduses olevaid rakke. KIIRE o ENDOKRIINNE - AEGLANE. Mõjutavaid kaugel olevaid rakke. 4. NÄRVISÜSTEEM Info liigutamine meeleelundilt ajju. Hangib väli...
Etüleen. Fenoolsed ühendid. Nende toime taimede arengule. Stimuleerivad: auksiinid, giberelliinid, tsütokiniinid Pärssivad: abtsiishape, etüleen, fenoolsed ühendid Auksiinid venimiskasv, kambiumi tegevus, tipupunga domineerimine, takistab lehtede ja viljade langemist, partenokarpsus, ensüümiaktiivsus Giberelliinid jagunemis- ja venimiskasv, kambiumi tegevus, pungade puhkusest väljumine, seemnepuhkuse katkemine, geeniaktiveerimine, partenokarpsus Tsütokiinid rakkude venimiskasv ja jagunemine, seemnete idanemipuhkuse katkestamine, tipupunda domineerivus, vananemise vältimine, ensüümide indutseerimine, tRNA koostisosad. Abtsiishape venimiskasvu ja rakujagunemise pidurdamine, puhkuse põhjustamine, abstsissiooni põhjustamine (lehtede ja viljade langemine), vananemise kiirendamine Etüleen Lehtede ja viljade langemise kiirendamine, viljade valmimise ja taime vananemise kiirendamine, venimiskasvu pidurdamine
neuronite ja märkrakkude vahel (teised 6. Millised ained on signaalideks rakkudele? neuronid, gliia, lihasrakud jne.) · Hormoonid, kasvufaktorid, Signaaliks on neurotransmitterid, mis prostaglandiinid, lahustunud gaasid toodetakse ja väljutatakse neuronitest 7. Signaalmolekulide näited sünapsites. · Valgud kasvufaktorid, tsütokiinid 2. Kas rakud reageerivad ühele ja samale · Peptiidid signaalid signaalile ühtmoodi või erinevalt. Näited. immuunsüsteemis · Rakud võivad reageerida signaalidele · Aminohapped hormoonid T3, T4 erinevalt, nt. neurotransmitter · Nukleotiidid cAMP
Lämmastik on inimkeha üks põhibioelemente, domineerivalt on see aminohapetes. Seetõttu on lämmastiku metabolism sisuliselt AH käive ja AH metabolism. Positiivne N bilanss – keharakkudesse tuleb N rohkem kui väljutub, iseloomulik väikelapsele, rasedale. Negatiivne N bilanss – väljub rohkem kui sisestub, esineb ägedate infektsioonide puhul raske vähi korral, peale traumat või operatsiooni, nälgimisel, põletuste puhul. Seda põhjustavad stresshormoonid (kortisool, adrenaliin) ja tsütokiinid. Valkude käibeks nimetatakse valkude pidevat lammutamist ja sünteesi inimkehas. ATP- sõltuv valkude lõhustumine toimub tsütoplasmas. See lõhustab anormaalseid ja lühikese elueaga valgud, osaleb ubikvitiin. Membraan-seotud ja pika elueaga valgud lõhustatakse lüsosoomides, katepsiinide toimel. 4. Selgita, miks on tasakaalustatud segatoit vajalik normaalseks valkude käibeks/AH metabolismiks Tasakaalustatud segatoidu puhul on lämmastiku ringlus tasakaalus
(puukentsefaliit),vaktsineerimine. Kasutatakse nõrgestatud organisme, surmatud organisme 31. Kirjeldage ülitundlikkuse reaktsioone. - I tüüp – väga tavaline. Kiire reaktsioon. II tüüp – harv .Tsütotoksiline või antikehast sõltuv reaktsioon Tekivad kompleksid, mis aktiveerivad komplemendi süsteemi. Autoimmuunne aneemia. III tüüp-Väga aeglane reaktsioon (tunde-nädalaid). Tekib komplemendi aktivatsioon. Süsteemne lupus .IV tüüp-Hiline reaktsioon.Vabanevad tsütokiinid, tekib põletik, rakusurm ja koekahjustus.Äratõuke reaktsioonid Ravimallergia- 20% ravimite kõrvaltoimetest, I tüüpi kiire hüpersensitiivsuse sündroom, IV tüüpi - aeglane hüpersensitiivsuse sündroom 32. Omandatud immuunpuudulikkus AIDSI näitel- Tekib T-helper rakkude (CD4+) kahjustus.Sümptome pole kuni CD4+ rakkude arv 200 rakku/μL või madalam. Tekib T-rakulise immuunsuse puudulikkus. Erinevad infektsioonid 33
- Osaleb tromboksaani sünteesis toimel põletiku puhul trombotsüütides - LTB4 suurendab põletikueelsete - Aktiveeritakse füsioloogilise tsütokiinide produktsiooni mõjuri poolt, suhteliselt vähe põletiku puhul (läbi vabade radikaalide, histamiini, bradükiniini, kasvufaktorid, adrenaliin, trombini ja tsütokiinid) - Ravimite kõrvalmõjud - Põletik on multivastus koekahjustusele, hõlmates ensüümide aktivatsiooni, mediaatorite vabanemist, vedeliku liikumist veresoontest välja, rakkude migratsiooni. - Vabanevate mediaatorite hulgas on ka PG-d ja eikosanoidid. Prostaglandiinide ja tromboksaanide regulatoorsed toimed Lokaalsed signaalmolekulid - Vererõhk (vasodilatatorid, PGE, PGA, PGI2, produtseeribka endoteel)
Psoriaasi sagedasemad avaldumiskohad Riskifaktorid • Võib ilmneda ükskõik mis vanuses (ka beebidel), kuid kõige sagedamini 11-45 eluaastal • Võrdselt nii naistel kui meestel, siiski viimasel ajal on täheldatud vähest naiste ülekaalu. • Haiguse ilmnemine suguvõsas. Psoriaasi vallandajad on näiteks: • Naha lokaalne kahjustus (nt. päikesepõletus, hõõrdumine, putuka hammustus, tätoveering, operatsiooni haavad). Naha kahjustamisel vabanevad ained - tsütokiinid - põhjustavad haiguse ägenemise • Hormonaalsed muutused. Hormoonid aitavad kaasa psoriaasi leevendumisele, ravi lõppedes on oht uue vallandumise tekkeks. Ravimid: • põletikuvastased ravimid: Aspirin, Ibuprofen, Indomethazin, v.a. Paracetamol. • malaariavastased ravimid • Vaktsiinid • beeta blokaatorid - südame ja verrõhu ravimid: Atenolol, Labetalol, Metoprolol, Pindolol, Timolol • liitium, formaliin, neomütsiin • Vaktsiinid
. Kaasasündinud immuunsus kaitseb peremeesorganismi varases infektsiooni faasis, milles mikroorganismid endotsüteeritakse ja lagundatakse fagotsüteerivate rakkude poolt. Annab peremeesorganismile lühiaegse kaitse. Komplemendi süsteem. Omandatud immuunsus on antigeen-spetsiifiliste lümfotsüütide vastus antigeenile, mille käigus areneb immunoloogiline mälu. Tekib lisaks kaasasündinud immuunsusele ning annab pikaajalise kaitse haiguste vastu. Prostaglandiinid, tsütokiinid ja komplemendi süsteemi valgud. Rakud, mille pinnal aktiveeruvad mustrit äratundvad retseptorid sekreteerivad prostaglandiine (lipiidsed) ja tsütokiine (valgulised või peptiidsed). Põletikulised tsütokiinid on TNFα, interferoon-γ, kemokiinid ja interleukiinid. Samuti aktiveerub komplemendi süsteem. Defensiinide toimemehhanism Nii selgroogsete, selgrootute kui ka taimede kõikide kudede epiteelirakud sekreteerivad mikroobidevastaseid aineid defensiine
Pro-angiogeensete faktorite ekspressioon (VEGF) angiogenic switch Lisa verevarustus hapnik, toitained Vascular Endothelial Growth Factor (VEGF-A) · Peamine pro-angiogeenne faktor stimuleerib vaskulaarse endoteeli rakkude kasvu, vohamist, elujõulisust · Oluline mediaator patoloogilises angiogeneesis vähk · VEGF-i produktsiooni stimuleerivad: hüpoksia tsütokiinid (IL-1,-6) ja hormoonid (östrogeen) kasvufaktorid (EGF) ja nende retseptorid (HER-1) onkogeenid (Ras) ja tuumor-supressor geenid (p53) · Türosiinkinaassed retseptorid: VEGFR-1 ja VEGFR-2 VEGF signaaliraja inhibeerimine potentsiaalne vähivastane teraapia 1. Märklauaks ekstratsellulaarne VEGF Anti-VEGF monoklonaalsed antikehad (MKA) Eelised: spetsiifiline inhibeerimine, ko-retseptori neurolipin vahendatud
mis asuvad seedekulgla, hingamisteede ja naha lähedal. Dendriitrakud viivad antigeeni nakkuskohast perifeersetesse lümfoidorganitesse, kus aktiveeritakse B ja T rakud. Perifeersetes lümfoidorganites on 3 arengustaadiumis lümfotsüüdid: naiivsed rakud, efektorrakud, mälurakud. Omandatud immuunsus jaguneb 2: * humoraalne – antikehad. Antikehad märgistavad võõrpatogeeni ära. Tunneb ära epitoobi. IgG isotüübid on A, G, E, D, M. Tsütokiinid mõjutavad, milline neist tekib. Esmalt on B rakul (naiivsel) ekspresseerib nii IgM kui IgD. Toimub isotüübi vahetus – muutub IgE, IgA või IgG. IgG – veres IgA – limaskestades, sooled, hingamisteed IgM – aktiveerib komplemendi. Hävitab patogeene, kui pole piisavalt IgG. Nt. kui antigeen satub limaskesta – IgA, kui satub siiski läbi limaskesta – IgG. * rakuline – tsütotoksilised T lümfotsüüdid (retseptor CD8).
Ülarune Ca läheb luudesse, deponeetitakse seal, neerudest väheb Ca tagasiimendumine, viiakse rohkem Ca uriiniga välja. Püütakse langetada Ca taset veres. Kui PTHd on vähe, siis kaltsitriooli tekib vähem. Harknääre ehkk tüümus Paikneb rinnaku taga. Tema funktsioon on kõige enam väljendunud lapseeas, tema poolt produtseeritavad hormoonis mõjutavad immuunsüsteemi arengut ja talitlust. Immuunsüsteem kujunebki lapseeas. Produtserib hormoone tsütokiinid. Täiskasvanu eas härknääre mõnevõrra taandareneb, toimub immunsüsteem kaitsevõime väljakujunemine. Immunsüsteem tekitab antikehi haigusetekitaja vastu. Igale tekitajale kindlad antikehad, tekitavad immuunsuse. Neerupealised. Paarisnäärmed kummagi neeru peal. Keskel on säsi ehk medulla, selle ümber koor ehk korteks. Kolmnurkse kujuga. Korteksil on 3 kihti- pealtpoolt sõmerrakuline kiht Zona glomerulosa, Zona fasciculata, Zona reticularis ehk võrkkiht.
Ülarune Ca lähbe luudesse, deponeetitakse seal, neerudest väheb Ca tagasiimendumine, viiakse rohkem Ca uriiniga välja. Püütakse langetada Ca taset veres. Kui PTHd on vähe, siis kaltsitriooli tekib vähem. Harknääre ehkk tüümus Paikneb rinnaku taga. Tema funktsioon on kõige enam väljendunud lapseeas, tema poolt produtseeritavad hormoonis mõjutavad immuunsüsteemi arengut ja talitlust. Immuunsüsteem kujunebki lapseeas. Produtserib hormoone tsütokiinid. Täiskasvanu eas härknääre mõnevõrra taandareneb, immunsüsteem kaitsevõime väljakujunemine. Immunsüsteem tekitaba antikehi haiusetekitaja vastu. Igale tekitajale kindlad antikehad, tekitavad immuunsuse. Neerupealised. Paarisnäärme kummagi neeru peal. Keskel on säsi ehk medulla, selle ümber koor ehk korteks. Kolmnurkse kujuga. Korteksil on 3 kihti- pealtpoolt sõmerrakuline kiht Zona glomerulosa, Zona fasciculata, Zona reticularis ehk võrkkiht
NK rakud sisaldavad põletikulisi tsütokiine, mille abil on nad võimelised sihtmärkrakke hävitama. Lisaks sisaldavad NK rakud interferoon gammat, mis on oluline makrofaagide aktiveerimiseks. NK rakkude aktivatsioon on reguleeritud inhibeerivatelt ja aktiveerivatelt retseptoritelt tulenevate signaalide tasakaaluga 5. TLR keskne tähendus. NLR ja RLR. Makrofaagide ja dendriitrakkude poolt produtseeritavad tsütokiinid. Nende tähendus immuunsüsteemi funktsioneerimisel. Tolli laadsed retseptorid ehk TLR on mustrit äratundvad retseptorid (pattern recognition receptors), millel on oluline roll kaasasündinud immuunvastuses. TLR ekspresseeritakse makrofaagide, dendriitrakkude, neutrofiilide, mukoosa epiteelrakkudel ja endoteelrakkudel. TLR kodeerivad geenid on evolutsioonis kõrgelt konserveerunud ning on leitud nii C.elegans’s, Drosophila’s kui ka imetajates. Inimeses on 11 TLR geeni,
- Aksoni teke - Dendriitide väljasirutumine - Sünapsite teke - Keemilise ülekande käivitumine Neurofüsioloogia ja -keemia Sünaptiline ülekanne (keemilised sünapsid, elektrilised sünapsid) Ravimid toimetavad nendega - Monoamiinid (seratoniin, dopamiini jne) - Retseptorid Psühhoneuroendokriin…. Hüpotalamus ja neerupealiste süsteem Kortisool veres tekitab stressi, stressihormoonid Närvi ja immuunsüsteemi interaktsioonid - Tsütokiinid (rakutapjad) Neurogeneetika Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes Elektrofüsioloogia EEG häired mitmete psüühikahäirete korral (epilepsia) Kronobioloogia Meie tegevused on rütmilised (ühel ajal ärkame, ühel ajal lähme magama) - Unehäired - Unestruktuuri muutumine Elusündmused ja psüühikahäired - PTSD - Pidevad valikud ja ebakindlus - depressioon Psühholoogilised teooriad Kognitiivne areng – Piaget
klass II esitlevad helper T rakkudele. Antikehade funktsiooonid Toksiinide neutralisatsioon; Mikroorganismide opsonisatsioon, et teha nad kergemini fagotsüteeritavaks; Mikroorganismide lüüs komplemendisüsteemi abil; Mikroorganismide adhesiooni takistamine; Ekstratsellulaarselt asetsevate viiruste aktiivsuse pärssimine - viiruste neutralisatsioon; Antikehadest sõltuv rakuline tsütotoksilisus (antibody dependent cell mediated cytotoxicity -- ADCC). Tsütokiinid ja lümfokiinid Lümfokiinid on lümfotsüütide poolt produtseeritavad valgulised või glükoproteiinsed mediaatorid. Nende ülesandeks on tagada kommunikatsioon immuunsüsteemi erinevate rakkude vahel. Lisaks on lümfokiinid ka süsteemsed mediaatorid põletikuliste protsesside korral, meenutades funktsioonilt neuromediaatorite ja hormoonide toimet. Tsütokiinide hulka kuuluvad lümfokiinid, monokiinid (monotsüütide poolt produtseeritavd tsütokiinid) ja teised rakulised mediaatorid.
killerrakud e suured granulaarsed lümfotsüüdid, KR*tsütotoksiline toime. 2. Spetsiifilised e omandatud mehhanismid. Mittespetsiifilised kaitsemehhanismid e esmased kaitsebarjäärid:nahk ja limaskestad ning nende eritised mehhaaniline ja keemiline barjäär, bioloogiliselt aktiivsed ained C- reaktiivne valk, Lektiinid, regulatoorsed valgu ja komplemendi kaskaadi valgud, rakulised kaitsemehhanismid fagotsüüdid e õgirakud, NK-rakud, kemokiinid ja tsütokiinid. 11. Immuniteet ja allergilised reaktsioonid. Immuunsussüsteemi ülesanne on kaitsta organismi viiruste, bakterite ja teiste haigustekitajate eest. Immuunsussüsteem peab aktiivselt reageerima haigustekitajatele, kuid oma keharakkude suhtes olema tolerantne ehk taluv. Ent kui immuunsussüsteem on tasakaalust väljas, hakkab ta tegutsema oma keharakkude vastu ja tekivad autoimmuunhaigused. Allergia põhjuseks on ülitundlikkus ehk organismi ülereageerimine teda ümbritsevatele kahjututele
2.8.3. Leukotsüütide loome. Leukotsüüdid tekivad punases luuüdis. Eellaseks on pluripotentsed tüvirakud – ühest (müeloblastist) rakuliinist saab alguse granulotsüütidele ja monotsüütidele, teisest lümfotsüütidele. Suurem osa küpsemata lümfotsüütidest rändavad looteea lõpul ja pärast sündi kohe lümfaatilistesse organitesse ja paljunevad mitootiliselt. Valminud leukotsüütide varu säilitatakse tekkepaigas seni, kuni neid vaja läheb. Leukopoeesi reguleerivad tsütokiinid. 2.8.4. Neutrofiilid. Granulotsüüt. 40-75%. Elavad põletikulises hapnikuvaeses koes, fagotsüteerivad. Tõuseb ainult bakteriaalsete infektsioonide korral! Produtseerivad tsütotoksilisi aineid. Mäda ongi surnud neutrofiilid koos surnud koejäänustega. Veres eluiga 4-8h, põletikulises koes 3-4 päeva. Jagunevad kepptuumalised ja segmenttuumalised. 2.8.5. Monotsüüdid. Agranulotsüüt. 2-10%. Veres on monotsüüdid, kudedes küpsevad histiotsüütideks (makrofaagid)
Sagedamini esineb gangreen jalgadel, mistõttu nahk muutub lillakaks (hiljem mustjaks), tekib valu ja palavik. Ravi on alati kirurgiline, kuna hukkunud nahka ei ole võimalik taastada. Hüübimissüsteem koagulatsioonisüsteem, mille ülesanne on kaitsta organismi liigse verekaotuse eest. Inflammatoorne tsütokiin signaalimolekul, mida sekreteeritakse immuunrakkudest ja teatud teistest põletikku soodustavatest rakutüüpidest. Inflammatoorsed tsütokiinid algatavad inflammatoorset reaktsiooni ja reguleerivad peremeesraku kaitsemehhanisme patogeenide vastu. Inhibeerimine mingi protsessi aeglustamine. Mikropartikliteks nimetatakse väikseid ekstratsellulaarseid organelle, mida rakk võib sekreteerida väliskeskkonda. Paraneoplastilline sündroom kasvajast põhjustatud immunoloogiline reaktsioon, mis algselt kujutab endast organismi kaitsemehhanismi kasvaja vastu, kuid tabab n-ö ekslikult keharakke.
aktiveerib komplemendi klassikalise raja. Vesinikperoksiid teeb reaktiivse osakesena kahju. Fosforüülkoliin seostub raku fosfodiesteraasi aktiveeriva faktoriga, lubab peremehe rakku siseneda. Fagotsütoosi vältimine. Kihn on fagotsütoosi vältiva toimega. Pneumolüsiin pärsib oksüdatiivset purset. On võimeline läbima hematoentsefaalset barjääri! (1) polüsahhariidkihn; (2) teihhoiinhape; (3) IgA proteaas; (4) pneumolüsiin O. Toimivad makrofaagidele proinflammatoorsed tsütokiinid endoteelirakud HEB-s kahjustuvad mikroobid liikvorisse Epidemioloogia. Enamikku infektsioonidest põhjustab endogeenne levik ninaneelu või oropharynx’i kolonisatsioonipaigast distaalsele (kopsu, siinustesse, kõrva, verre, ajukelmetesse). Kolonisatsioon on kõrgeim noortel lastel, väheneb ea kasvades; täiskasvanutel 20…30%. Levik inimeselt inimesele on harv. Kopsuhaiguse risk tõuseb eelneva viirusliku hingamisteede haigusega või muu hingamisteedeprobleemi korral
oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, normaliseerivad soojusregulatsioonikeskuse tegevust, ei mõjuta haigust ega ka kogu soojusregulatsioonikeskust. Kehaõõnsusi ja organeid katab serooskest. Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks. Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid. Kompaktsed e näärmelised organid: Väljast kaetud sidekoelise kihnu e. kapsliga
oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, normaliseerivad soojusregulatsioonikeskuse tegevust, ei mõjuta haigust ega ka kogu soojusregulatsioonikeskust. Kehaõõnsusi ja organeid katab serooskest. Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks. Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid. Kompaktsed e näärmelised organid: Väljast kaetud sidekoelise kihnu e. kapsliga
rakkudest kaltritoniini produktsioon. Ülarune Ca läheb luudesse, deponeetitakse seal, neerudest väheb Ca tagasiimendumine, viiakse rohkem Ca uriiniga välja. Püütakse langetada Ca taset veres. Kui PTHd on vähe, siis kaltsitriooli tekib vähem. Harknääre ehkk tüümus Paikneb rinnaku taga. Tema funktsioon on kõige enam väljendunud lapseeas, tema poolt produtseeritavad hormoonis mõjutavad immuunsüsteemi arengut ja talitlust. Immuunsüsteem kujunebki lapseeas. Produtserib hormoone tsütokiinid. Täiskasvanu eas härknääre mõnevõrra taandareneb, toimub immunsüsteem kaitsevõime väljakujunemine. Immunsüsteem tekitab antikehi haigusetekitaja vastu. Igale tekitajale kindlad antikehad, tekitavad immuunsuse. 14. Neerupealiste säsi- ja koorehormoonid. Paarisnäärmed kummagi neeru peal. Keskel on säsi ehk medulla, selle ümber koor ehk korteks. Kolmnurkse kujuga. Korteksil on 3 kihti- pealtpoolt sõmerrakuline kiht Zona glomerulosa, Zona fasciculata, Zona
GTPsiduvate valkude ja tuuma DNAga seostuvate valkude geenid. Need viirused võivad põhjustada rakkude transformatsiooni, on kiirelt onkogeensed. Aga selle tüübi inimese viirusi leitud pole. Leukeemiaviirused (incl HTLV–1) põhjustavad vähki pika latentsusaja järel (vähemalt 30 aastat). Leukeemiaviirused promovad rakukasvu kaudsemalt kui eelmised. Nad toodavad transkriptsiooniregulaatorit tax, mis aktiveerib LTRi promootoreid ja spetsiifilisi rakugeene (nt mõned tsütokiinid). Enhancer ja promootor võivad kasvu stimuleerivate proteiinide ekspresseerumist mõjutada. Kontrollimatu rakukasv võib olla piisav, transformeerimaks raku neoplastiliseks või tekitamaks geneetilisi kõrvalekaldeid. HTLV–1 (human T–leukemia virus) põhjustab täiskasvanu ägedat T–lümfotsüütset leukeemiat (ATLL) ja HTLV–1– seotud müelopaatiat (mitteonkogeenne neuroloogiline haigus). Inimese onkoviirused on HTLV–1, –2, –5, aga ainult –1 on kindlasti haigusega seotud.
rakureaktsiooni . 5. Milles seisneb steroidsete ja peptiidsete hormoonide erinev toimemehhanism? Steroidne hormoon seostub rakusisese retseptoriga ja kompleks seostub DNAga aktiveerides geene. Valguline hormoon seostub rakupinna retseptoriga, mis seejärel aktiveerib järjestikku rida signaali edasikande molekule. 6. Millised ained on signaalideks rakkudele? Ligandid e signaalmolekulid on väga erinevad ained : valgud (kasvufaktorid, tsütokiinid); peptiidid (signaalid immuunsüsteemis); aminohapped (hormoonid T3,T4); nukleotiidid (cAMP); steroidid (hormoonid); rasvhapped ja derivaadid (prostaglandiinid); lahustunud gaasid (NO). 7. Signaalmolekulide näited – eelmine küss. 8. NO kui signaal silelihasrakkudele. Toimemehhanism NO on signaalmolekul silelihaste lõõgastumiseks. NO seostub otseselt rakusisese ensüümi guanolüültsüklaasiga ja aktiveerib selle, mis katalüüsib omakorda cGMP tekke GTPst. cGMP
reguleeritakse suures osas transkriptsiooni tasemel mõnes organism muutub transkriptsioon iga vähimagi muutuse peale. Seda tehakse näiteks erinevate signaaliradadega (põhilised on Notch, Wnt), mis määravad transkriptsiooni- faktorite tootmise. Differentseerumine toimub raku sugupuu alusel. Transkriptsiooni faktorid koordineerivad diferentseerumist aktiveerides või represseerides transkriptsiooni. Rakuvälised kasvufaktorid tsütokiinid reguleerivad diferentseerumist andes signaalirajale signaali. Lihasraku moodustamises on väga oluline roll HDAC-itel (inhibeerib) ja HAT-idel (aktiveerib). Kui HDAC on fosforüleeritud, asetseb see tsütoplasmas ja ei saa inhibeerida. Kui DNA-d metüleerida, siis ei saa sealt ka transkriptsiooni teostada. Põhimehhanism ühe raku poolt toodetud ligand seondub teise raku ekstratsellulaarses regioonis asuva retseptori külge, muutes retseptori struktuuri
Lümfotsüüdid 15-45% 5. Monotsüüdid 2-10% Erinevate patoloogiliste seisunditega kaasnevad suuremad või väiksemad muutused leukogrammis. Valgeliblede loome ehk leukopoees. Granulotsüüdid tekivad punases luuüdis, lümfotsüüdid ja monotsüüdid põrnas ning lümfisõlmedes. Leukopoeesi reguleerib reguleerivat kolooniat stimuleerivad faktorid ehk CSF. Osaliselt reguleerivad olemasolevad leukotsüüdid: nt. bakteriaalse infektsiooni korral leukotsüütidest vabanevad tsütokiinid stimuleerivad uute neutrofiilide ja makrofaagide tootmist. Leukotsüütide ülesandeks on organismi kaitsmine patogeenset sissetungijate eest. Leukotsüütide üldine ülesanne on immunoloogiline kaitse. Erinevad rakutüübid realiseerivad selle erinevaid aspekte. Valgelibled kasutavad vereringet transpordiks, kuid toimivad kudedes. Leukotsüüdid on võimelised liikuma veresoonkonnast kudedesse- seda nimetatakse leukodiapedeesiks. Liikumapanevaks jõuks on kemotaksis ( neid
bakteritele (nt Porphyromonas gingivalis, Bacteroides forsythus, Treponema jne.), kes muidu on hambakatus väheesindatud. Nende patogeenide paljunemisel hakkavad biofilmis domineerima gram-negatiivsed anaeroobid, mis toodavad hamba tugikudesid kahjustavaid proteolüütilisi ensüüme ning kutsuvad 127 peremeesorganismil esile erinevate põletikumediaatorite (tsütokiinid, prostaglandiinid) üleprodutseerimise, mis samuti aitavad kaasa hamba tugikudede hävinemisele. Vaatamata organismi loomulikule kaitsevõimele võivad meie mikrofloora bakterid sattuda vereringesse ja sealt edasi kanduda juba sügvamatesse kudedesse. Aja jooksul on biofilmiga seotud nakkuste mitmekesisus vaid suurenenud. Arvatakse, et tänapäeval on isegi kuni 80% kõigist bakteriaalsetest haigustest põhjustatud bakteriaalsest biofilmist. Selliseid haigusi on päris palju,
annaabi.ee 
