MOEKUNST JA RÕIVAKUNST KESKAJAL
kandmise. Neid lubati kanda vaid pruutpaaridel.
5
Kilingi-Nõmme Gümnaasium
SEISUSELE VASTAV RIIETUS
Kostüümi peeti keskajal inimese seisust näitavaks tunnuseks. Olid olemas omad
ettekirjutused, kui kalleid riideid võisid inimesed osta, kes võisid kanda karusnahku ja kui
pikad võisid olla kinganinad. Rangelt oli määratud ka riietus tsunfides, linnavalitsuse
liikmetel, arstidel, juristidel jne. XIV sajandil jälgis Põhja- Saksamaa linnades raad
karmilt, et iga naise riietus ja ehted vastaksid tema abikaasa varanduslikule seisundile,
nagu see oli fikseeritud maksunimekirjas.
Eri riietust kandsid keskajal ka narrid. Neid iselommustas teravatipuline müts,
mille otsas oli luljused. Suur sakilise äärega krae, mille küljes rippusid samuti kuljused.