Keskaegne linn kui riik riigis – Õiguslikud, majanduslikud ja kultuurilised aspektid
Nii nagu soodustas kaubanduse areng linnade teket, soodustasid ka linnad kaubanduse
arengut. Kaubanduse suur tulu muutis peagi linnad jõukaks. Kaubavahetus elavnes eriti
Vahemerel, pärast ristisõdu. Tähtsaimad trantspordivahendid olid ühe purje abil
liikuvad kaubalaevad. Veeti peamiselt tooraineid. Saab alguse rahamajandus.
Linnaelu ning kultuur oli väga kirev pidustuste poolest. Neid peeti nii terve
kodanikkonnaga kui ka giltide ning tsunfidega omavahel. Enamasti olid pidustused
kirikliku taustaga. Suurejoonelisem üritus oli vastlakarneval, kus korraldati ka
koomilisi näitemänge kas siis turuplatsidel, kõrtsides vm. Kõige vanem ning levinum
näitemäng on ,, Aadama mäng".
Vaimuelu iseloomulikuks jooneks sai muinasusuliste arusaamade kohandamine
katoliiklusega. Salaja austati edasi pühasid puid, kive, jõgesid jm, tuues neile ohvreid.
Endistesse pühapaikadesse rajati jumalakodasid. Jätkus surnud esivanemate hingede
austamine