Ajaloo konspekt (KESAEG)
regulaarväes ligikaudu 150000 meest. Nii sõduritele kui ametnikele palk puhtas kullas.
Sellisel viisil kindlustunde saavutanud riik jõudis end kaitsta, võis edasi arendada
hellenistlikku kultuuri, milles nähti kunagise Rooma impeeriumi traditsiooniliste väärtuste
väljendust.
Sise- ja välispoliitika, riikluse erijooned. Esimesse õitsengujärku keiser Justinianus I
valitsemisajal. Arendas sõjalis-bürokraatliku monarhia, kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva
3-osalise “Tsiviilteaduste kogu”. 532 surus maha Konstantinoopolis Nika ülestõusu, lastes
väepealikel raiuda surnuks üle 30000 inimese. Välispoliitikas eesmärgiks kunagise Rooma
keisririigi taastamine endistes piirides. Vallutati Itaalia, Aafrika põhjarannik, Hispaania
lõunaosa, Vahemere saared. Hiigelimpeeriumis sai Konstantinoopolist tähtis sild Õhtu ja
Hommikumaa vahel ning riigikassasse kogunes muinasjutulisi kasumeid kaupade läbiveo
arvelt. 6. saj II poolel ujutasid Balkani poolsaare üle slaavlased