Õ-TÄHT
selleaegse kirjaviisiga, sest see ei võimaldanud õigesti märkida kõiki eesti keeles olevaid
häälikuid. Oma töö 18 saj. lõpul ütleb Masing, et selleaegses eesti tähestikus puuduvad kaks
vajalikku märkki, puudub peenendusmärk ja praegune õ-täht.
Et senine ö-le toetuv kahest punktist ja nende vahel püstkriipsust koosnevat märki küllalt
raske oli kirjutada, kaalus Masing selle lihtsustamist. Keegi soovitas asendada punktid ja
püstkriips lihtsama kreeka tsirkumfleksi taolise märgiga. Masing proovis seda võimalust ja
leidis, et seesugune loogilise joonega tähistatud märk /õ/ võiks väga hästi sobida õ-le, sest see
ei tee kirja nii kirjuks kui varasem täht.
Eesti tähestikus on see täht w- ja ä- tähe vahel. Tähestikus on 27. täht ning võõrtähedeta 27.
täht.
Õ-tähte esineb eesti keeles rohkesti, mitte vähem kui o-d. Õ-täht on vajalik selleks, et eristada
sõnu, nagu kõrts ja korts, kõrv ja korv.
Lisa:
annaabi.ee 
