,,Esimesel pilgul veidrana paistva tegevuse oli enesele leidnud soliidne mees, kellesse kõik tuttavad suhtusid suure lugupidamisega. Algul valmistas ta väikesi metallkettaid. Kümneid ja kümneid, vasest ja tsingist. Seejärel lõikas ta samasuguseid kettaid poorsest materjalist ja immutas neid soolveega. Lõpuks hakkas ta valmistatud kettaid üksteise peale laduma nagu püramiidi ehitav laps. Tõsi küll, seejuures pidas ta kinni kindlast järjekorrast: vaskketas poorne ketas tsinkketas. Üks ja sama ketaste kombinatsioon kordus palju kordi. Seni, kuni laotud sammas veel püsti seisis. Kui mees seejärel niiskete sõrmedega oma originaalse ehitise alust puudutas, tõmbas ta käe otsekohe ära. Ta sai, nagu öeldakse, tugeva elektrilöögi. 3 Nõnda leiutas kuulus itaalia füüsik Alessandro Volta 1800. aastal galvaanielemendi keemilise elektrivoolu allika. Elektrivool tekkis ,,Volta sambas" keemiliste reaktsioonide tagajärjel.
„Esimesel pilgul veidrana paistva tegevuse oli enesele leidnud soliidne mees, kellesse kõik tuttavad suhtusid suure lugupidamisega. Algul valmistas ta väikesi metallkettaid. Kümneid ja kümneid, vasest ja tsingist. Seejärel lõikas ta samasuguseid kettaid poorsest materjalist ja immutas neid soolveega. Lõpuks hakkas ta valmistatud kettaid üksteise peale laduma nagu püramiidi ehitav laps. Tõsi küll, seejuures pidas ta kinni kindlast järjekorrast: vaskketas – poorne ketas – tsinkketas. Üks ja sama ketaste kombinatsioon kordus palju kordi. Seni, kuni laotud sammas veel püsti seisis. Kui mees seejärel niiskete sõrmedega oma originaalse ehitise alust puudutas, tõmbas ta käe otsekohe ära. Ta sai, nagu öeldakse, tugeva elektrilöögi. Nõnda leiutas kuulus itaalia füüsik Alessandro Volta 1800. aastal galvaanielemendi – keemilise elektrivoolu allika. Elektrivool tekkis „Volta sambas” keemiliste reaktsioonide tagajärjel.
elemendist jutustavad L. Vlassov ja D. Trifonov oma raamatus ,,Huvitavat keemiast". ,,Esimesel pilgul veidrana paistva tegevuse oli enesele leidnud soliidne mees, kellesse kõik tuttavad suhtusid suure lugupidamisega. Algul valmistas ta väikesi metallkettaid materjalist ja immutas neid soolveega. Lõpuks hakkas ta valmistatud kettaid üksteise peale laduma nagu püramiidi ehitav laps. Tõsi küll, seejuures pidas ta kinni kindlast järjekorrast: vaskketas poorne ketas tsinkketas. Üks ja sama ketaste kombinatsioon kordus palju kordi. Seni, kuni laotud sammas veel püsti seisis. Kui mees seejärel niiskete sõrmedega oma originaalse ehitise alust puudutas, tõmbas ta käe otsekohe ära. Ta sai, nagu öeldakse, tugeva elektrilöögi. Nõnda leiutas kuulus itaalia füüsik Alessandro Volta 1800. aastal galvaanielemendi keemilise elektrivoolu allika. Elektrivool tekkis ,,Volta sambas" keemiliste reaktsioonide tagajärjel.See oli uue teadusharu elektrokeemia sünd
elemendist jutustavad L. Vlassov ja D. Trifonov oma raamatus ,,Huvitavat keemiast". ,,Esimesel pilgul veidrana paistva tegevuse oli enesele leidnud soliidne mees, kellesse kõik tuttavad suhtusid suure lugupidamisega. Algul valmistas ta väikesi metallkettaid materjalist ja immutas neid soolveega. Lõpuks hakkas ta valmistatud kettaid üksteise peale laduma nagu püramiidi ehitav laps. Tõsi küll, seejuures pidas ta kinni kindlast järjekorrast: vaskketas poorne ketas tsinkketas. Üks ja sama ketaste kombinatsioon kordus palju kordi. Seni, kuni laotud sammas veel püsti seisis. Kui mees seejärel niiskete sõrmedega oma originaalse ehitise alust puudutas, tõmbas ta käe otsekohe ära. Ta sai, nagu öeldakse, tugeva elektrilöögi. Nõnda leiutas kuulus itaalia füüsik Alessandro Volta 1800. aastal galvaanielemendi keemilise elektrivoolu allika. Elektrivool tekkis ,,Volta sambas" keemiliste reaktsioonide tagajärjel.See oli uue teadusharu elektrokeemia sünd
annaabi.ee 
