termiliselt vastupidavamaks (Zone/Chemestry, 2004). Tetrafosfordekaoksiid (P4O10) on tahke valge aine, mis aurustub 36˚C juures. See on peamine fosfori põlemise saadus, mis tekitab suitseva leegi. Selle omaduse tõttu kasutatakse seda suitsuefektide tekitamisel. (Taskutark) Fosfaan (PH3) on värvusetu väga mürgine roiskunud kala või küüslaugulühnaga gaas. See on üks tugevaimaid redutseerijaid, mida kasutatakse metallisooladest vaba metalli saamiseks. (Zone/Chemestry, 2004) Tsinkfosfiid (Zn3P2) on rotimürk ehk tõhus vahend näriliste tõrjumiseks. (Lung, 2015) Tetrafosfortrisulfiidi (P4S3) kasutatakse tuletikupeades. Tikkudes kasutatakse punast fosforit, tiku hõõrdumisel mööda süütepinda tekib valgefosfor, mis süttides süütab ka tiku. Kergesti süttivat valget fosforit kasutati sama omaduse tõttu ka I-ja II maailmasõjas süütepommide- ning mürskude valmistamiseks. (ENE peatoimetus, 1982, lk 242)
-l (pun. f.) HHal-dega → PH3, fosfooniumsoolad P (aurud) + N (kõrgtemperatuur: elektrilahendus) → nitriidid P + S → eutektil. süsteem (100ºC) või sulfiidide segu (> 230ºC) P + C → karbiidid (üle 2000ºC) tavaliselt saadakse karbiide kaudsel teel CO2-ga (üle 650ºC): P4 + 6CO2 → P4O6 + 6CO Si-ga (üle 1000ºC): silitsiid SiP (tuntakse ka Si2P) Reageerib veel mitmete teiste mittemetallidega (Se, B jt.) ja metallidega → peam. kovalentse sidemega ühendid Zn3P2 – tsinkfosfiid hall iseloomul. lõhnaga aine kasutatakse rotimürgina 3.15.5. Tähtsamad ühendid Oksiidid individ. ühenditena tuvastatud: P4O, P4O2 (P2O), P4O6 (P2O3), P4O8, P4O10 (P2O5), PO3 (sulgudes monomeerid, mis tegel. esinevad dimeeridena) neist enamuuritud: P4O10 ja P4O6 P4O10 värvitu krist. või amorfne aine tetrafosfor praktikas valge pulber dekaoksiid (tuntud mitu erin. vormi) tekib fosfori põlemisel hapnikus või õhus
annaabi.ee 
