Grupieluviis ja territoriaalsus
perspektiivis aga sellisel salgal tulevikku pole
Lahjendusefekt
Mida suuremasse gruppi isend kuulub, seda
väiksem on tõenäosus, et tema kiskja rünnaku
ohvriks satub
Kasutatakse eluslooduses väga sageli, näiteks
meelitavad jaanalinnud teise pesakonna poegi
enda omasse, et nende oma poegadel oleks
suurem tõenäosus ellu jääda
Efekt võib toimida nii ruumis kui ajas elavad
gruppides, ajastavad sigimise ühele ja samale
ajale (putukad, tsikaadiliigid)
Koloniaalsed linnud kombineerivad, pesitsevad
tihedates kolooniates enam-vähem korraga
Katteefekt
Kiskjad ründavad esimest
ettejuhtuvat, isendil on suures grupis
end kergem varjata
Mitme looma püüdmine on
keerulisem, saakloomade sagimine
hajutab kiskjate tähelepanu
Aktiivne kaitse
Ühiste jõupingutustega on väikesed
ja nõrgad loomad grupis tugevamad
Koos võivad pesitseda ka erinevate
liikide isendid, et suurendada
kaitsevõimet (näiteks pardid ja
kajakad)
annaabi.ee 
