Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut. Atmosfääri paisati umbes pool reaktoris olnud radioaktiivsest joodist. Tšernobõli avarii tagajärgede likvideerimiseks kaeti aja jooksul lekkiv (kiiritav) energiaplokk betoonsarkofaagiga, mille ehitamisel osalesid ka Eestist "kordusõppustele" kutsutud sõjaväekohuslased. Tagajärgede likvideerimiseks loodud staabi ülem oli Eesti NSV tsiiviilkaitse juht Vello Vare. Eestlaste küüditamine Eesti rahva küüditamine Siberisse Siberisse algas ööl vastu 14. juunit 1941. Selle käigus deporteeriti üle 11 102 inimese. Täisealised mehed kuulutati arreteerituiks ja lahutati perekondadest. Suurem osa neist peagi hukkus või hukati Naised ja lapsed saadeti asumisele Kirovi ja Novosibirski oblastitesse.
tingitud kaod, kulutused töötavate tuumajaamade ohutuse suurendamiseks[4]. Katastroofi tagajärgede likvideerimises osales rohkem kui 600 000 inimest. Tšornobõli tuumaelektrijaama katastroof ja Eesti Tšornobõli avarii tagajärgede likvideerimiseks kaeti aja jooksul lekkiv (kiiritav) energiaplokk betoonsarkofaagiga, mille ehitamisel osalesid ka Eestist "kordusõppustele" kutsutud sõjaväekohuslased. Tagajärgede likvideerimiseks loodud staabi ülem oli Eesti NSV tsiiviilkaitse juht Vello Vare.[5] Ümber plahvatanud reaktori ehitati betoonsarkofaag. Prõpjati linn, kus elas põhiliselt tuumajaama personal, evakueeriti ja likvideeriti kõrge saasteastme tõttu. Jaama personali tarbeks rajati jaamast umbes 50 km ida poole uus linn Slavutõtš. Pildid: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a1/ChernobylMIR.jpg https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d8/Chernobylreactor_1.jp g/800px-Chernobylreactor_1.jpg https://upload.wikimedia
annaabi.ee 
