Haavapuidu omadused
jm.) kasvab haab madala jändriku põõsana. Soome dendroloogid [9] on kirjeldanud eriti
madalakasvulise haavavormi P. tremula f. sallensis. See on ühe-kahe meetri pikkuste okstega ja
ainult kümne sentimeetri kõrgune põõsas, kelle lehed sarnanevad tavalise haava omadega.
Niisugune leiti Värriö uurimisjaama lähedalt Sallast, samasugust maad ligi roomavat vaiphaaba on
Soome üliõpilased leidnud veel õpperetkel Koola poolsaarele Tshuna tundrast.
Lehtede kuju ja suuruse järgi on haaval kirjeldatud mitu vormi (#4). Suur osa neist on
haruldased, leitud vaid mõnest kohast. Enamik looduslikest vormidest on kirjeldatud esialgu
Rootsis, hiljem aga leitud ka Soomest. Üks põnevamaid nende seas tundub olevat imeväikeste
lehtedega (lehelaba läbimõõt vaid 1–1,5 cm) madal (5–10 m) puu f. microphylla. Omapärane on
ka harva ette tulev f. flabellata, mille lehed on pikalt kiilja alusega (lehelaba 2–3,5 cm pikk),
annaabi.ee 
