Et raku kuju muutuks peavad valgud, kas lühenema või pikenema see on keerukas ja vajab lisa energiat. Tsütoskelett moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis on ühendatud rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja organellide vahel. Tsütoskeletti võib lugeda ka raku toe- ja liikumissüsteemiks. Millised organellid seostuvad tsütoskeletiga? Mikrotuubulid moodustavad tsentriooli. Kaks risti paiknevat tsentriooli moodustavad tsentrosoomi. Tsentrosoome on loomarakkudes ainult üks ja ta asub raku tuuma ligidal. Tsentrosoom on oluline raku jagunemisel, kuna temast lähtuvad kääviniidid (fibrillid). Kääviniidid osalevad kromosoomide jaotamisel tütarrakkude vahel. Bakteritel ja taimedel tsenrosoom puudub. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Taimerakk Päristuumsete organismide rakud saab jagada ehituse ja talituse alusel kolme rühma: looma-, taime- ja seenerakud. Kõiki neid ühendab
rakkude mitmekesisus, lähtudes tuumast, suurusest, kujust. lk 51-52 iseloomustada looma raku membraani ja ainete liikumisvõimalusi. lk 56-58 iseloomusta tsütoplasmat (lüh. küsimus) lk 53 iseloomusta rakutuuma(pikem). kromosoomid ja tuumakesed jne. lk 54-55 iseloomusta raku organelle, ehitus, talitlus, ülesanded. (tsütoplasma võrgustik , ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid, kolgi kompleks) lk 58-61 iseloomusta tsütoskeletti ja tsentrosoome. iseloomusta taimeraku spetsiifilisi ehituslikke osasid, lk 64.68( kloroplastid, kesta, plastiide, vakuoole) SEENERAKK Seeneteadus ehk mükoloogia Seenerakud on eukarüoodsed ehk päristuumsed. Seenerakud on heterotroofsed- toituvad valmis orgaanilisest ainest. Rakud on püsiva kujuga, st rakku ümbritseb kest. Seened on rakulise ehituse alusel nii ainuraksed kui hulkraksed (u. 1,5 milj. liiki) Raku kuju on väga mitmekesine