konstantne. Kiirenduse suuna saame valemite (3) ja (5) võrdlusest. Valem (3) esitab kohavektori, mille suund on keskpunktist eemale. Valemi (5) mõlemad komponendid on võrreldes valemiga (3) vastasmärgilised. Järelikult on kiirendusvektor suunatud ringjoone keskpunkti poole. Nii kiirendusvektori suund kui suurus vihjavad asjaolule, et tegu on kiirenduse normaalkomponendiga, mis on ühtlasi kogu kiirenduseks, sest liikumine piki ringjoont on ühtlane. Ringliikumise puhul nimetatakse seda tsentripetaalkiirenduseks ehk kesktõmbekiirenduseks. 2
positiivne, kiirus suureneb. Ühtlane ringliikumine Ringjooneline liikumine on alati kiirendusega liikumine. Ka siis kui kiiruse arvväärtus ei muutu, muutub pidevalt kiiruse suund. Kuna kiirus on vektoriaalne suurus, on oluline ka suund. Kiiruse suund ringjoonelisel liikumisel on puutuja suunaline. Ühtlase ring- liikumise korral kiiruse väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruse suund. Ringliikumise kiirendus on suunatud ringjoone keskpunkti poole. Sellist kiirendust nimetatakse tsentripetaalkiirenduseks ehk kesktõmbekiirenduseks. Tsentripetaalkiirendust (kesktõmbekiirendust) saab arvutada valemiga v2 a 2r r Aega, mis kulub punktil täispöörde tegemiseks ehk suletud trajektoori ühekordseks läbimiseks nimetatakse tiirlemisperioodiks. Tähis T, ühik sekund Tiirlemisperioodi saab arvutada valemiga 2r
annaabi.ee 
