Ülelaadimine
lisanduvat väänet. Siiski on tsentrifugaalkompressor siin vaadeldud ülelaadimisviisidest ainuke, mida
tänapäeval ühelegi seeriaautole tehasest ei panda (va. Koenigsegg, kui seda seeriaautoks lugeda)
põhjuseks ilmselt just see, et temast pole tuntavat kasu tavasõidu pööretel ja tal on (vähemalt selles
testis) selgelt kõige väiksem "area under the curve" e. summaarne väändetootmine üle kogu
pööretevahemiku.
Turbo kompressoripool on tsentrifugaalkompressoriga sarnane, aga kuna turbo käitamiseks on
kasutusel hoopis teine energiaallikas, on ka turbomootori boosti ja väändemomendigraafikud üpris
erinevad. Madalatel pööretel napib nagu tsentrifugaalilgi boosti ja väänet, kuna turbost ei käi läbi
küllalt heitgaase, et tiivikutele arvestatava boosti tekitamiseks vajalik kiirus anda. Seepärast kaotabki
turbo selles testis 3000 pöörde juures ja enne seda nii topeltkruvile kui ka Rootsile ligi 180 lbft'iga.