Hitleri. Kolmas Reich (193345) 27. veebruaril 1933 süüdati Reichstag põlema. Põhilised demokraatlikud õigused tühistati hädaabil välja antud dekreetide, seadustega. Võimaldav akt, volitus andis Hitleri valitsusele täieliku õigusliku võimu ainult Sotsiaaldemokraatlik partei hääletas selle vastu. Kommunistid aga ei suutnud elujõulist vastuseisu näidata, kuna suur hulk nende hulgast oli vangis või tapetud. Kehtestati totalitaarne tsentraliseeeritud võim, Saksamaast sai ühe partei riik. Tööstust kontrolliti ning reguleeriti uute määruste ja nõudmistega. suundumusega toota sõjatehnikat. 1936. aastal sisenesid saksa väed demilitariseeritud Reinimaale ja Briti peaministri, Neville Chamberlaini rahusoosiv poliitika oli tol hetkel täiesti ebaadekvaatne. Hitler jägi alates 1938. aastast laiendamispoliitikat, et asutada Suur-Saksamaad. Et vältida sõda, sõlmis augustis 1939 Hitler Nõukogude Liiduga Molotov-Ribbentropi pakti
Asutava Kogu liikmetest. Valete eesmärgiks oli ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa taastamine. V 1918. sügisel kuulutasid enamlased välja punase terrori. Lenini korraldusel asutati Venemaal koonduslaagrid ning tapmised suurenesid.. Kuid ka valge terror ei jänud punastest maha. Kokku hukkus Venmaa kodusõjas u. 8-12 miljonit inimest. Rakendati sõjakommunismiks nimetatud majanduspollitikat ehk kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad. Toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeeritud korras. 1922. aastal lõppes kodusõda, mille tulemusena suutsid enalasedenda kätte haarata võimu suuremal osal endise Vene impeeriumi terriotoriumil, suutmata allutada siiski iseseisvunud piiririike. Tekkis esimene totalitaarne riik maailmas. Atant:Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Jaapan, USA Keskriigid:Saksamaa, Austra-Ungari, Türgi, Bulgaaria, (Itaalia alguses) 1914:Läänerinne: 1)2.-4.aug Saksa>Luksemburg, Saksa>Belgia 1:0 2) 21.-25
Kolmas Reich (193345) Pikemalt artiklis Kolmas Riik 27. veebruaril 1933 süüdati Reichstag põlema. Põhilised demokraatlikud õigused tühistati hädaabil välja antud dekreetide, seadustega. Võimaldav akt, volitus andis Hitleri valitsusele täieliku õigusliku võimu ainult Sotsiaaldemokraatlik partei hääletas selle vastu. Kommunistid aga ei suutnud elujõulist vastuseisu näidata, kuna suur hulk nende hulgast oli vangis või tapetud. Kehtestati totalitaarne tsentraliseeeritud võim, Saksamaast sai ühe partei riik. Tööstust kontrolliti ning reguleeriti uute määruste ja nõudmistega. suundumusega toota sõjatehnikat. 1936. aastal sisenesid saksa väed demilitariseeritud Reinimaale ja Briti peaministri, Neville Chamberlaini rahusoosiv poliitika oli tol hetkel täiesti ebaadekvaatne. Hitler jägi alates 1938. aastast laiendamispoliitikat, et asutada Suur-Saksamaad. Et vältida sõda, sõlmis augustis 1939 Hitler Nõukogude Liiduga Molotov-Ribbentropi pakti
Hitleri. Kolmas Reich (193345) 27. veebruaril 1933 süüdati Reichstag põlema. Põhilised demokraatlikud õigused tühistati hädaabil välja antud dekreetide, seadustega. Võimaldav akt, volitus andis Hitleri valitsusele täieliku õigusliku võimu ainult Sotsiaaldemokraatlik partei hääletas selle vastu. Kommunistid aga ei suutnud elujõulist vastuseisu näidata, kuna suur hulk nende hulgast oli juba trellide taha pandud või tapetud. Kehtestati totalitaarne tsentraliseeeritud võim, Saksamaast sai ühe partei riik. Tööstust kontrolliti ning reguleeriti uute määruste ja nõudmistega. Seda muidugi selle poole, et toodetaks sõjatehnikat. 1936. aastal sisenesid saksa väed demilitariseeritud Reinimaale ja Briti peaministri, Neville Chamberlaini rahusoosiv poliitika oli tol hetkel täiesti ebaadekvaatne. Julgust juurde saanud, järgis Hitler 1938. aastast laiendamispoliitikat, et asutada Suur-Saksamaad. Et vältida kahe frondi sõda,