M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
peal, ja nüüd olen võõras köhas, ei ole mul enam varandust ega midagi. Millest ma siis nüüd
elan?» Istusin siis maha ja nutsin. Öö otsa magasin metsas. Kuid mis on siis parvega
juhtunud?
Ja Jim, vaene Jim!»
«Pagan võtku, kust mina tean, mis parvega on juhtunud! Vana lollpea teenis kauplemisega
nelikümmend dollarit; kui me ta kõrtsist leidsime, olid hulgused temaga kaarte mänginud ja
olid
ta viimse tsendini paljaks koorinud. Kui ma ta hilja öösi koju vedasin, oli parv läinud.
Ütlesime: väike võllaroog on me parve varastanud ja meid maha jätnud ja plehku pannud.»
«Aga ma poleks ometi oma neegrit maha jätnud; eks ole? ... Ainuke neeger, kes mul oli! Mu
ainus varandus!»
«Selle peale me ei mõelnud. Tõepoolest olime uskuma hakanud, et ta oli meie neeger. Jah,
pidasime teda oma
422
neegriks; taevas teab, meil oli temaga muret küllalt. Kui siis nägime, et parv oli läinud ja