tekib sekundaarkiht S1-S3. Sekundaarkihi (S1-S3) paksus sõltub raku funktsioonist kasvavas puus. Koos sekundaarkihi moodustumisega algab ka rakuseina lignifitseerumine e. puitumine. Protsess algab rakkude nurkadest ja levib seejärel kogu rakuseinas. S1 kihis mikrofibrillid 50-60° nurga all, S2 kihi 15° ja S3 kihi 60-70° nurga all. 23. Vesininikside rakuseinas. Absoluutselt kuivas puidus on tselluoosi makromolekulide –OH rühmade ja heterohapniku aatomite vahel vesiniksidemed, millede energeetiline kogunivoo on maksimaalsel tasemel ja sellisel puidul ilmnevad kõrgendatud mehaanilised näitajad. Ühtlasi on sellisel puidul minimaalsed mõõtmed. Tselluloosi makromolekulide vahel tekivad vesiniksidemed C 3 ja C6 aatomite vahel (kõrvalahelad). Vesiniksidemed ühendavad tselluloosi molekulahelaid omavahel.
Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Samas hangib aga suur osa seeni oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest ning põhjustavad sellega mitmesuguseid seenhaigusi. Viimased esinevad nii taimedel kui ka loomadel. Seened suudavad lõhustada ka seillised keemilisi ühendeid, mis teistele organismidele toiduks ei kõlba. Nii näiteks kasutavad mitmed seeneliigid orgaanilise aine allikana taimerakkude kestade põhilisi koostisaineid- tselluoosi ja ligniini. See on äärmiselt oluline looduses toimuva aineringe seisukohalt, sest enamik taimseid jäänuseid koosneb just nendest biopolümeeridest. Kui seened lagnudavad aga elusate taimede tselluloosi ja ligniini, siis põhjsutavad nad sellega mitmesuguseid taimehaigusi. Ühtlasi kahjsutavad seened ka tarbepuitu ning tselluloosi sisaldavaid materjale (nt paber). Puuseened kahjutavad elusaid puid, põhjustavad neile mädanikke ja võivad puutüved seest õõnestada. 40
annaabi.ee 
