· Nõudis seksuaalse läbikäimise lõpetamist ka abielurahva hulgas · Mõisnikule antud võim on kuradist, kõik peavad elama ühtselt · Ise ilma varanduseta ja soovitas ka teistel harrastada üksteise kulul elamist · Nõukogude kommunism kirjeldab antud isiku õpetusi kui kristliku kommunismi printsiipe Jelizaveta I · Venemaa tsarinna 1709-1762 · Keelustas vennastekogudused nende äärmuslikkuse tõttu · Lõpetas balti eriolukorra laiendamise ja edasi arendamise. Seega lõi aluse Balti erikorra katkestamiseks. · Tuli võimule riigipöördega Otto Gustav Douglas · Tallinna kindralkuberner 1687-1771 · Pärit Rootsist · Vastutas ka Soome okupatsiooni eest George von Browne · Liivimaa kindralkuberner 1698-1792 · Pärit iirimaalt, spartalike eluviisidega sõjaväelane
(aadlike õiguslik seisund võrdsustati). 1785. aastal hakkas Baltikumis kehtima ka uus linnaseadus. Kõik vabad linnaelanikud said nüüd kodanikuõigused, kauplemine ja käsitööline tegevus muutus vabamaks- kõigil õigus sellega tegeleda. Samuti laiendati linnade omavalitsuses erinevate ühiskonnakihtide rolli, kuid vaatamata sellele omas keskvõim linnade omavalitsuste üle tugevat kontrolli. (Laur, M 2000, lk 222) Asehalduskord kehtis kuni Katariina II surmani 1796. aastal. Pärast tsarinna surma tuli troonile tema poeg Paul, kes tühistas Katariina II kehtestatud asehalduskorra ning taastas endise valitsemissüsteemi. Raamatu lõpuosas on toodud ära mõned ekskursid Eesti 18. sajandi ajaloost. Antakse lühike ülevaade Tartu Ülikooli tegevusest ja selle ees seisnud raskustest. Hernuutlaste liikumine ja vennastekogude keelustamine 1743. aastal, Paldiski sadama ehitamine ning Katariina II ringsõit Eesti- ja Liivimaal 1764. aastal
13.1765 Browne'i seadused 10.Johann Reinhold von Patkul 14.1783 Kehtestati pearaha maks, Liivi aadlik, hakkas Rootsi võimule asehalduskord vastu, Käivitas reduktsiooni 15.1797 Lõppes asehalduskord, Paul 11.Peeter I - Vene tsaar, alustas ja I võitis Põhjasõja, Asutas Peterburi 16.1802 Taasavatakse Tartu ülikool 12.Katariina II - Vene tsarinna, 17.1804 Vene haridusministeerium kehtestas asehalduskorra Baltikumis käivitab talurahva reformi 13.George Browne - Iiri aadlik, Liivi- 18.1816 Pärisorjuse kaotamine eestimaa kindral kuberner Eestimaal 14.Otto Fabian Rosen sõnastas 19.1819 Pärisorjuse kaotamine Rooseni deklaratsiooni, talupoegade Liivimaal ja mõisnike suhteid kajastav 20
Isikud: August II Tugev Poola kuningas, loos koalitsooni, kuhu kuulusid Taani kuningas Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I, osales Põhjasõjas. Peeter Suur Vene tsaar, osales Põhjasõjas. Katariina II Vene tsarinna, tõusis troonile 1762.a, kehtestas Baltikumis 1783.a asehalduskorra. Aleksander I Vene tsaar, tuli võimule 1801. aastal. Alustas talurahvareforme. George Brown Liivimaa kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika (asehalduskorra) läbiviimisel, tahtis kergendada talurahva olukorda ja arendada haridust. Andis 1765.a välja positiivsed määrused: 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale 2) Talupoeg võib maksude ülejäägi turustada 3) Koormisi piiratakse
2)Millise riigi vahendusel ning milliste riikide vahel sõlmiti 1720. a Uusikaupunki rahu ja mida selle rahu tingimused kaasa tõid? 1720. aastal sõlmisid rahu Rootsi ja Venemaa vahel. Selle tulemusel fikseeris Venemaa oma võidu ja tõusis Euroopa suurriigiks. Rootsi langes suurriigist regionaalseks teisejärguliseks riigiks, loovutades Eestimaa ja Liivima alad Venemaale. Tugevnesid Venemaa mõjud Poolas ja Euroopas hakkasid tugevnema Preisimaa mõjud. 3)1795. a toimus Poola lõplik jagamine tsarinna Katariina II juhtimisel. Millised alad said selle jagamise alusel Venemaa, Preisimaa ja Austria? Venemaa sai endale kogu Valgevene, Leedu ja Kuramaa. Preisimaa sai lisaks varasemale ida- bomorsele ka masoovia ja Austria sai varasemale kaliitsiale ka krakovi linna. 4) Millised olid Prantsuse revolutsiooni 4 vahetus põhjust? Esiteks: Prantsusmaad kui Euroopa rikkamat riiki iseloomustasid samal ajal arvukad igandid.
Kirumpää hävis lõplikult 1656.a. ühe järjekordse Vene-Rootsi sõja ajal. Võru linna asutamiseni jäi siis veel 128 pikka aastat. Kirumpää on olnud sõdade tallermaa, linnus ja selle juurde kuulunud maad kuulusid küll Saksale, Venele, Poolale. Poola võimu päevilt, nimelt aastast 1590 pärinevad ka esimesed teated linnuse naabervalduse, Võru mõisa kohta (Veremoiza). Peale Põhjasõda, kui algas nn. vene aeg, kinkis tookordne tsarinna Jelizaveta Petrovna osa linnusevaldusest krahv Bestuev-Rjuminile. Kirumpää maid müüdi ja osteti, Müllerite perekonnale kuulumise ajal sai ühe Mülleri tütre omanduseks ka Võru mõis. Müller müüs mõisa von Mengdenile, kellelt omakorda osteti Võru mõis uue, vastrajatud maakonna keskuseks. Siit algab Võru linna oma lugu, sest ei Tamula muinasasulat ega Kirumpää kantsi ei saa arvata otseselt Võru eellasteks. 1783.a. moodustati tsarinna
23. tekstiil - riidematerjal(vill, siid jms.) 24. ühtluskool - kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool 25. kreiskool - maakonnakeskustes asuv kool, 2-3 aasta joossul teadmisi eelkõige matemaatikast, loodusteadustest ja geograafiast 26. koolisundus - kooliskäimisekohustus 27. estofiil - baltisakslastest eestihuvilised Peeter I - vene tsaar, restitutsioon. Baltisakslased said oma mõisad tagasi. Kehtestati Balti erikord. Katariina II - vene tsarinna, asehalduskord. Tahtis, et kõik oleks Venemaaga ühtne. Aleksander I - vene tsaar, kaotas pärisorjuse. George Browne - Riia kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika elluviimisel. Katariina II määratud. Viis läbi asehalduskorda. Positiivsed määrused. Anton Thor Helle - Jüri kirikuõpetaja, viis lõpuni Vana Testamendi eesti keeles toimetamise. Tänu temale on meil esimene eestikeelne piibel.
Kirumpää hävis lõplikult 1656.a. ühe järjekordse Vene-Rootsi sõja ajal. Võru linna asutamiseni jäi siis veel 128 pikka aastat. Kirumpää on olnud sõdade tallermaa, linnus ja selle juurde kuulunud maad kuulusid küll Saksale, Venele, Poolale. Poola võimu päevilt, nimelt aastast 1590 pärinevad ka esimesed teated linnuse naabervalduse, Võru mõisa kohta (Veremoiza). Peale Põhjasõda, kui algas nn. vene aeg, kinkis tookordne tsarinna Jelizaveta Petrovna osa linnusevaldusest krahv Bestuev-Rjuminile. Kirumpää maid müüdi ja osteti, Müllerite perekonnale kuulumise ajal sai ühe Mülleri tütre omanduseks ka Võru mõis. Müller müüs mõisa von Mengdenile, kellelt omakorda osteti Võru mõis uue, vastrajatud maakonna keskuseks. Siit algab Võru linna oma lugu, sest ei Tamula muinasasulat ega Kirumpää kantsi ei saa arvata otseselt Võru eellasteks. 1783.a. moodustati tsarinna Katariina II korraldusel Tartu
– Ristikäigud vastupäeva – Jeesuse nime endise Исус asemel Иисус – Ristimisel kasteti inimene kolm korda üleni vette, uue korra kohaselt tilgutatakse vett pähe • Raskolnikud (e. Lahkusulised) kuni 17.04.1905 (kõikteised - ketserid) • 1676 – Solovetsi kloostri mäss • 1681 – vanausuliste rahutused jõudsid Moskvasse • 1682 – vanausuliste massiline hukkamine • 1685 – Tsarinna Sofia 12 artiklit • Vanausuliste väljasaatmine riigi äärealadele • Nikolai I valitsemise ajal kahanes vanausuliste arv Eestis 208-lt – 27 inimeseni. • Keelati uute palvemajade ehitamine, suleti olemasolevaid. Avatuks jäi vaid Kasepää palvemaja. • Nikolai II andis 17.04.1905 välja usuvabaduse seaduse • 17 saj. lõpp – Narva ümbrus, Alutaguse • 18 saj. algus – Peipsi veer ja Lõuna-Eesti (Räpina ümbrus)
nagu Vene riigi teistes osades st. valitsusviis ühtlustus. Maakonna piirid muutusid, korrigeeriti ametnike arvu, aadlike õiguslik seisund võrdsustati. 1785a. hakkas kehitima Baltikumis ka uus linnaseadus, kus kõik vabad linnaelanikud said nüüd kodanikuõigused, kauplemise- ja käsitööga võisid nüüd tegeleda kõik, kes soovisid. Asehalduskord kehtis kuni Katariina 2 surmani 1796. aastal. Pärast tsarinna surma tuli troonile tema poeg Paul, kes tühistas Katariina II kehtestatud asehalduskorra ning taastas endise valitsemissüsteemi. Kui vaadelda antud ajajärku Baltimaade ajaloos siis antud ajajärk oli rahulik ja stabiilne, aadel oli lojaalne võimudele ja talurahvas vaoshoitud. Vene võimu kehtestamise positiivse joonena võib märkida seisusliku autonoomia taastamist, pikka rahuperioodi baltisaksa aadlile ning ka
G. Rasputin ja tema lugu Nikolai II suhted naisega olid õrnad (kiindunud), palju lapsi oli (6) - 5 tütart ja 1 poeg. Pojal avastati hemofiilia (vere hüübimatuse tõbi), ravimatu haigus. Ta kukkus nina verele, kriisiolukord. Rasputin oli mungast lahtiöelnud, ta otsiti üles, et ta raviks. Nõudis, et oleks poisiga kahekesi. Verejooks jäi kinni. Rasputinil olid võimed (nö sensitiiv). Tsarinna kiindus Rasputinisse, nägi temas jumalikku saadikut. Rasputinile usaldati isegi sõjaasjandus (nagu kindralitele). Rasputinil oli võime mehi ,,laua alla juua, mõistust kaotamata" (talle ei mõjunud alkohol nii, nagu tavainimestele). Tal oli seletamatu mõju naisterahvastele (hüpnoosiseansid), tema juuers hakkasid käima Vene kõrgaadlike naised. Rasputinile korraldati vandenõu. Mürgitatud küpsised ja vein, mis talle pakuti. Mürk talle ei
sisu. Mitmed ärritustseenid olid ilmselt eneseärritus, sest pärast seda võis ta täiesti rahulikult hakata arutama mingi tmuud teemat. Ei saa väita, et Hitler püüdis näidelda elu lõpuni. Sõjalised katastroofid viisid ta raevu ning talle muutusid omaseks vihahood, mis valati välja sageli süütutele kindralitele ja staabiohvitseritele. Lõpu lähenedes otsis ta paralleele ajaloost. Roosveldi surmast sattus ta ekstaasi, võrreldes seda Vene tsarinna surmaga 1762 .a., mis sõja käiku muutis. Ta lootis asjatult, et ka seekord ajalugu kordub. 22. aprillil 1945.a. pidi igaüks Riigikantselei punkris otsustama, kas jääda sinna või mitte. Veel 26.aprillil oleks Hitleril olnud võimalus lahkuda Hanna Reizi väikelennukil, kuid ta otsustas jääda lõpuni. Isiklikult ta võitluses osas soovida ei soovinud, viidates haavatuna vangi langemise võimalusele. Hitler jättis endast M
tema valitsusaja kohta, mida iseloomustavad arvukad reformid, mille eesmärgiks oli viia Venemaa lääneriikidele lähemale ja suisa edestada. Peetri valitsusajal saavutas Venemaa teistele riikidele ohtliku võimsuse ja tugevuse ning temast sai osa Euroopast, hõivates Baltikumi riigid ja pääsedes lõpuks välja Läänemerele, kuid sellel kõigel oli oma hind. Peeter I-se eesmärk oli saavutada edu võimalikult kiiresti, ühiskond polnud aga muutusteks valmis. Peetrile eelnenud tsarinna Sofia oli alustanud uuendustega, et Venemaad moderniseerida. Koos oma poliitpartneri Vassili Golitsõniga kaotasid nad teenistusraamatute põletamisega kohajärgsuse süsteemi. See tõi kaasa olulise muutuse Venemaa ühiskonnakorralduses, suurendades sotsiaalset mobiilsust, andes eelduse ka Peetri sotsiaalpoliitilistele reformidele. Kuid sellest hoolimata ei suutnud ühiskond liiga kiirete muutustega kohaneda, tuues kaasa olukorra kus reformid koormasid kogu riiki.
Venemaal süveneva kriisi ilmingud Tsaariivõimu autoriteet nõrgeneb Grigori Rasputini mõju tagajärg Rasputini mõrv ei päästa enam olukorda tsaari autoriteet nkn juba kadunud maine väga langenud, sest Grigori Rasputin võetakse õukonda kuna tal on justkui võime tsaari poja haigust ohjeldad, samas rahvas räägib väga palju kuidas see imemees väga liiderlikku elu elab, kui tsaar vägesi juhib siis tsarinna mehkeldab Rasputiniga, tsarinna tegelt saksa spioon vms keerulistes oludes hakkab rahvas rohkem erahuvidele mõtlema Majanduslikud probleemid toitlustusraskused raudteed ummistunud, linna jõuab vähe toitu tehasetöötajad rahulolematud Suured kaotused sõjas Kogu sõjas Venemaal ~1,7 miljonit langenut Sõduritel puudub motivatsioon Vähemusrahvad hakkavad soovima autonoomiat hakatakse oma erahuvidele rohkem mõtlema
argumentatsioon ja sisu. Mitmed ärritusstseenid olid ilmselt eneseärritus, sest pärast seda võis ta täiesti rahulikult hakata arutama mingi muud teemat. Ei saa väita, et Hitler püüdis näidelda elu lõpuni. Sõjalised katastroofid viisid ta raevu ning talle muutusid omaseks vihahood, mis valati välja sageli süütutele kindralitele ja staabiohvitseridele. Lõpu lähenedes otsis ta paralleele ajaloost. Roosvelti surmast sattus ta ekstaasi, võrreldes seda Vene tsarinna surmaga 1762 .a., mis sõja käiku muutis. Ta lootis asjatult, et ka seekord ajalugu kordub. 22. aprillil 1945.a. pidi igaüks Riigikantselei punkris otsustama, kas jääda sinna või mitte. Veel 26.aprillil oleks Hitleril olnud võimalus lahkuda Hanna Reizi väikelennukil, kuid ta otsustas jääda lõpuni. Isiklikult ta võitluses osas soovida ei soovinud, viidates haavatuna vangi langemise võimalusele. Hitler jättis endast M
Venemaa positsioon sõjas juba 1916. aastaks lootusetu. Kaotusetunne sõjaväelaste seas oli üha suurenev ja toimus ka massilisi deserteerimisi.18 Deserteerimisi oli juba esimese sõja-aastaga ca 500 000, see mõjus vägagi häirivalt nii sõjaväelisele kui ka poliitilisele eliidile. Enamus neist desertööridest olid sattunud kas siis Saksamaa või Austria sõjavangilaagritesse. 19 Kui 1915. aastal oli tsaar pealinnast vägede ülemjuhatajaks lahkunud, jäi riigivalitsemine tsarinna kanda. Tsarinna Aleksandra aga sõltus Rasputinist, kes olnud ainus kes tsaaripere poja veritsustõbe oskas ravida. Rasputin kasutas tekkinud olukorda omakasuks ära ning lasi Aleksandral enda tuttavaid ametisse määrata. See aga rahvale ei meeldinud ja juba 1916. aasta lõpus ei kannatanud Rasputinit enam isegi aadlikud välja. Aadlikke ärritas see, et Rasputin nende ametlikke riigiameteid oma eesmärkide saavutamise nimel õõnestas. Rasputinile tehti siis see nüüdseks kurikuulsaks saanud atentaat
pidevalt katsetab Elutants - Munchi maalid jutustavad lugu, tegemist on loo võtmekiviga, kuu sümbol Madonna - müstiline/salapärane naine, loode nurgas Marc Chagall 1887-1986 Autoprtree - kubistlik, seitse sõrme - jumal toetab tema annet, erinevad geomeetrilised kujundid Roheline viiuldaja - geomeetrilised kujundid, tasapinnalisus, proportsioonid puuduvad Sünnipäev- lendavad Mihhail Vrubel 1856-1910 Deemoni teema -> kuulub sümbolismi Deemoni pea Deemon - Luik tsarinna - Rahvusromantistlik Printsess Terasarhitektuur Inglalsed loovad terasarhitektuuri J.Praxton, Kristallpalee - pavilion Eiffeli torn - pidavat maha võtma pärast maailma näitust (Ruhnu tuletorn - Eiffeli loodud) Juugend võtab terasarhitektuuri omaks Metroo sissepääs Charles Rennie Machintosh Glasgow kunstikool - uksed jätavad juugendliku mulje, tuleb vaadata suuri aknaid, funktsionalism, terasarhitektuur Arhitekt projekteerib ka sisekujunduse - Jätkub funktsionalismis
vend, kes suri. Tal puudus ka inimestetundmise võime, ei teinud vahet andekatel ja tühistel inimestel ja nii olid tal lähikonnas tühised inimesed. Ta oli oma naise käe all, naine oli iseloomustatud kui ebausklik hüsteerik. Troonipärijal, pojal Aleksei II, oli hemofiilia. Otsiti abi pühameestelt ja imetegijatelt, abi saadi Grigori Rasputinilt, kes Alekseid aitas. Kuna Rasputin aitas, oli tema mõju tsaari perekonnas väga suur öeldaks, et tsaar ja tsarinna kuulasid pigem Rasputinit kui oma sugulasi. Nikolai võimulesaamine oli seotud verise sündmusega. Tsaari kroonimine toimus Moskvas. Hodõnka veresaun tsaari kroonimise päeval kostitati lihtrahvast, jagati teed, präänikut, saia. Olid tehtud erilised mälestuskruusid, mis olid mõeldud kindlatele inimestele. Kostitamine oli tehtud Hodõnka väljakul, kus tehti ka armee õppuseid. Seal olid kaevikud, mis ei olnud kinni aetud. Tuli väga palju rahvast, tekkis surve
Soome olukord põrast Põhjasõda väga halb, sai sõjas väga palju kannatada, maa kehvas seisus. Piiriäärne ala kindlustamata, mehi ka ei olnud, tähtsad kindlused piiri taga. Soome ala ja soomlasi kiideti, eesmärgiks muuta soomlased truudeks Rootsi alamateks. Arvid Horn vabaduste aja silmapaistvaim poliitik, oli Soome päritolu, juhtis riigi välispoliitikat, oli kantsler. 1705-1710 oli TÜ kantsler. Kübarate sõda 1741-43. Rootsi-Vene sõda. Venemaal poliitiline olukord segane, tsarinna suri, Elisabeth võimule. Pakkus Rootsile vaherahu, Rootsi võttis selle vastu, aga Venemaa lükkas ise väga kiiresti tagasi. Elisabeth pöördus soomlaste poole, mainis Soomet eraldi üksusena. Ütles, et Rootsi oli sõjas süüdi, aga Venemaa on Soome poolt. Soome oli sel ajal Venemaa poolt okupeeritud. Sõda lõppes 1743 Turu rahuga. Paljud tähtsad kindlused kaotati, palju inimesi jäi vene alale.
annaabi.ee 
