Budistlik kunst
lahenduseks donaatorite rahastatud uuristatud koopad. Esimesed suuremad koobashooned
rajati II saj paiku eKr Bhadsa ja Adsanta lähistele.
Kaljukoopad jagunevad kaheks tsaitja ehk koobastempel ja vihaara ehk koobasklooster.
Tsaitja on kaljusse raiutud pikliku põhiplaaniga tempel, mille ühes lühiküljes on apsiid;
apsiidi keskel on väike stuupa; kaks rida sambaid jagavad ruumi kolmeks lööviks,
kusjuures kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem. Tsaitjatel on eeskoda ja eriti
kunstipäraselt kaunistatud fassaad, mille ülemises osas on suur avaus ruumi
valgustamiseks. Vihaara moodustab tavalisel üks suur ruum, mida ääristavad munkade
kambrid. Näha on sellisele arhitektuurile tüüpilist plastika ja arhitektuuri segunemist, eriti
sissekäigu hallides. Tihti on kompleksid üsna suured ja ohtralt kaunistatud. Kuulsa Karli
tsaitja (I saj eKr) kolmelöövilise saali sambakapiteelid kujutavad ratsanikke. Figuuride
annaabi.ee 
