samuti ka tsaar. Tavainimestele oli rangelt keelatud niiöelda riigijuhtimine, vaid kõrgest soost inimesed võisid sellega tegeleda. Tavainimesed polnud sellega kohe üldse rahul. Nad nõudsid hoopis suuremaid õigusi ning vabadusi. Tsaarid ning teised kõrgest soost inimesed nautisid oma elu, kuid tavainimesed arvasid, et see pole õige ning takistab riigi arenemist. Tsaarid, aga hoidusid igasugustest muutustest. Venemaa uhkused Venamaa tsaarilossis ehk Talvepalees oli 1500 ruumi. Kogu Peterburi oli väga luksuslik koht. KOMMUNISTLIK PARTEI Linnadesse rajati tehaseid ning vabrikuid, aga need vajasid ka töötajaid. Talupojad, kes tulid maalt linna, hakkasid töötama vabrikutes ja tehastes. Töötingimused ja palk olid väga kehvad. See muidugi ei sobinud neile. Aegamööda hakkasid nad oma õiguste eest niiöelda võitlema ning hakati korraldama streike. Kommunistid vaatsid tulevikku kui kommunistliku
Vene kultuur Veel 17.sajandil oli Venemaa kultuuriliselt maha jäänud maa. Alles 17.sajandi lõpus olukord hakkas muutuma. Peeter I soosis läänelikku kultuuri,mistõttu vene õukonnas domineerisid saksa ja prantsuse tugevad kultuurimõjud. Niisiis vene kõrgkultuur on oma juurtega lääne kultuuris, kuid ajapikku on seda venestatud ning kohandatud suure rahva nõuetele. Eesti Vene impeeriumi koosseisus 18.sajandil Eestimaal toimus 18. sajandil siiski saksastumine nagu ka tsaarilossis. Kultuuriga tegelesid enamjaolt baltisakslased. Eesti talurahva jaoks tähendas Balti erikord karmikäelisemat ja senisest suuremat (orja)tööd, mille kõrval kultuurile aega ega jaksu ei jätkunud. Kadrioru loss Haapsalu raudteejaam Tartu Kivisild Kuremäe klooster Aastad 1880 - 1917 Vene profesionaalkultuur hakkas Eestis levima alles 19.sajandi lõpus seoses üldise kultuurilise venestamisega
annaabi.ee 
