Graafika ja arhitektuur · Sakraalarhitektuur · Profaan · Joonistamine · Paljundusgraafika · Reproduktsioon · Kõrgtrükk trükkivad osad asetsevad kõrgemal · Sügavtrükk trükkivad osad on trükivormi süvistatud · Lametrükk trükkivad ja mittetrükkivad osad asetsevad samal tasandil
see üks tõmmisevariant viiesest seeriast: peale oranzi tausta on veel punase, hele- ja tumesinise ning türkiisvärvi taustaga siiditrükid Marilynist. Selle pildi eest maksti 1998. aastal Sotheby oksjonil 17,3 miljonit dollarit. SERIGRAAFIA (13.) ka siiditrükk, sõeltrükk, trafarett-trükk. Trükimenetlus, mille puhul värv kandub trükitavale pinnale läbi raamile pingutatud võrgu. Mittetrükkivatel pindadel võrgusilmad suletakse, trükkivatel pindadel jäetakse need avatuks. Trükivormi valmistamiseks on mitu moodust 5 Trafarett motiivi väljalõigatud kujutis kleebitakse sõela alumisele küljele, sobib suurepinnalise mustri puhul; 6 Väljapesemine; 7 Kinnikatmine; 8 Fotomehhaaniline meetod joonistus kantakse sõelale fotomehhaanilisel teel. Serigraafia eelised traditsioonilste trükitehnikate ees on õigetpidi trükkimine ja kombineeritavus, mis võimaldab saavutada niihästi küllastunud värvusi kui ka peeni värvinüansse
saj-st. Vabagraafikasse kuuluvad joonistus ja estamp- ehk paljundusgraafika. Söe-, pliiatsi- või tusijoonistus tehakse otse paberile. Estampgraafika puhul lõigatakse või uurendatakse kujutis esmalt puusse, linooli, metalli vm. materjali ja trükitakse sellelt hiljem paberile. Nõnda saadakse kujutise peegelpildis jäljend. Graafikal on palju tehnikaid, mis jagunevad tõmmise tegemise mooduste järgi kolmeks põhiliigiks: kõrg-, sügav- ja lametrükk. Kõrgtrükis kannavad värvi paberile trükivormi kõrgemad osad. Puit-, linoleum- või metallplaadile lõigatakse (uuristatakse) joonis kõrgreljeefina ja kaetakse trükivärviga. Siis pannakse plaadile paber ja asetatakse surve alla. Sügavtrüki puhul on värvikandjaks trükiplaadi (peamiselt tsink- või vaskplaat) süvendatud osad. Süvendatud joonis saadakse väga mitmel viisil (mehaaniliselt või keemiliselt), kuid trükkimiseks tambitakse kogu plaat trükivärviga üle ja pühitakse siis uuesti puhtaks.
Alaliigid: Joonistamine Paljudusgraafika: Trükigraafika (15saj. Kui Saksamaal leiutatid trükipress) Arvutigraafika, Gutenberg, originaal teoseid rohkem kui üks. Mõisted: Originaal Kunstniku ainuteos Reproduktsioon trükitõmmis, plakat, poster. Koopia Järele tehtud originaal Trükigraafika tehnikad: Kõrgtrükk Linoollõige, papitrükk. Trükitavad osad asetsevad trükialusel kõrgemal. Sügavtrükk Trükitavad osad asetsevad trükivormi süvistatult. Lametrükk Trükitavad ja mittetrükitavad osad astesevad õhel ja samal tasandil. Litograafia, valgustrükk. Kõrgtrükk Sügavtrükk Stiil ühised kindlad tunnudsed Arvutigraafika Pixeldamine 3D Modelling
hoone Graafika Graafika on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus- , joonestus- ja kirjakunst, joonistus ja paljundustehnikad. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja peamiselt mustvalge pind. Levinud on ka värvigraafika Mõisted : originaal kunstniku ainuteos reproduktsioon trükitõmmis sügavtrükk trükkivad osad on trükivormi süvistatud lametrükk trükkivad ja mitte trükkivad osad asetsevad ühel ja samal tasandil Näited :
surutakse välja väga väike tinditilk. Sekundi murdosade jooksul võib see protsess uuesti korduda. Jugatrüki headeks omadusteks on: 1.Kõrge trükikvaliteet minimaalsete kulutuste juures 2.Võimalus programmeerida trükiprotsessi 3.Trükiprotsessi ühekordsus 4.Trükkimise suur kiirus 5.Trükiprotsessi suur eraldusvõime 6.Võimalus trükkida kõige erineva faktuuriga materjalidele nagu paber, plastmass, tekstiil, metall 7.Probleemide puudumine seoses trükivormi valmistamise vajadusega ja trükivormi trükikindlusega 8.Trükiprotsessi optimaalse protsessi vajadus, kasutades mitmesuguseid informatsioonikandjaid 9.Värvide kohastamise probleemide lahendamine. Kõik värvid kantakse trükitavale materjalile üheaegselt 10.Võimalus kasutada muutuvaid andmeid trükiprotsessis 11.Trükkimine toimub kontaktita 12.Trükiseadmete mõõted on võrratult väiksemad teiste trükiseadmetega võrreldes Jugatrüki puudused:
allkirjastanud oma töid. Graafiline kunst · Graafiline kunstiks nimetatakse mingisuguse disaini väljatöötamist ja selle kandmist või printimist kas siis puu, paberi, metalli või plastiku peale. · Tang-i dünastia ajal, umbes 7. sajandil, ilmus välja nikerdatud või tahutud puu klotsidega printimine. · "Tinaladu" e. Iga tähe omaette trükkimine leiutati Bi Shengi poolt Song.i dünastia ajal 1041 ja 1048 aastate vahel. · Esimest korda kasutas sellist trükivormi Gutenberg Saksamaal, kes ka leiutas trükipressi, mis levis sealt veel Euroopas edasi ja lõpuks ka terves Maailmas. Täname tähelepanu eest! Koostasid: Neveli ja Sander-Siim
EKSAM Milleks on ofsetmasinatel niisutussüsteem? niisutusaparaat on ettenähtud trükivormi vaheelementide (mitte- trükkivate elementide) ühtlaseks või valikulikuliseks niisutamiseks Niisutussüsteem ofsettrükis peab tagama ühtlase ja stabiilse niisutusvee kandmise trükivormile. Samuti peab võimaldama juhtida värvi ja vee tasakaalu trükiprotsessis Milliseid niisutussüsteeme teate? Niisutussüsteemid piiritusega Kileniisutus Niisutussüsteemid niisutusvee viimisega värviaparaati Katkestatud niisutuse etteandmise süsteemid Pideva niiskuse etteandmisega seadmed
vaheelemendid lamavad praktiliselt ühel ja samal tasapinnal. Tänu trükivormide erilisele keemilisele töötlusele omavad trükkivad ja vaheelmendid erinevaid nakkamisomadusi. Trükkivad elemendid nakkuvad vett tõukavate trükivärvidega. Vaheelemndid aga nakkuvad hästi veega. • Harilike ofsetmasinate tööprintsiip on järgmine. Trükivormile, mis on kinnitatud trükivormi silindrile kantakse niisutusaparaadi telaga õhuke niiskuskiht, mis kinnistub vaid trükivormi vaheelementidel. Väriaparaadi telad kannavad selle järel trükivormile õhukese kihi ofsetvärvi, mis nakkub vaid vaheelementidega. Plaadisilinder pööreldes kontakteerub ofsetsilindrile kinnitatud elastse katmikuga. Trükivormilt osa värvist antakse edasi elastsele katmikule (ofsetkummile). Ofsetsilinder
Jugatrüki headeks omadusteks on: * Kõrge trükikvaliteet minimaalsete kulutuste juures * Trükiprotsessi ühekordsus * Trükiprotsessi suur eraldusvõime * Võimalus programmeerida trükiprotsessi * Trükkimise suur kiirus * Võimalus trükkida kõige erineva faktuuriga materjalidele nagu paber, plastmass, tekstiil, metall * Trükiprotsessi optimaalse protsessi vajadus, kasutades mitmesuguseid informatsioonikandjaid * Probleemide puudumine seoses trükivormi valmistamise vajadusega ja trükivormi trükikindlusega * Värvide kohastamise probleemide lahendamine. Kõik värvid kantakse trükitavale materjalile üheaegselt * Trükiseadmete mõõted on võrratult väiksemad teiste trükiseadmetega võrreldes * Võimalus kasutada muutuvaid andmeid trükiprotsessis * Trükkimine toimub kontaktita Jugatrüki puudused: * Värvide säilitusaeg on lühike * Puuduvad värvid, mis oleks universaalsed kõigi trükimaterjalide kasutamisel * Värvid pole harilikult veekindlad
Skulptuur: 1. reljeef pinna sisse süvendatud 3. ümarplastika on igast küljest vaadeldav 4. ehitusplastika seotud ehitustega (igasugused kaunistused) 5. monumentaalplastika hästi suur vorm 6. pisiplastika hästi väike (seotud nõudega) 7. installatsioon valmis esemete kogum, millest luuakse mingi skulptuur Tarbekunst tegemist on tarbeesemetega mille on kunstiline tähendus Graafika: 1. kõrgtrükk värvi kannavad paberile trükivormi kõrgemad osad 2. sügavtrükk värvikandjaks on trükiplaadi süvendatud osad 3. lametrükk trükivormi pind on tasane ja värvi kinnitamiseks kasutatakse keemilisi ja fotokeemilisi võtteid 4. plakatikunst 5. tarbegraafika Fotograafia Kunsti tekkimine ja ürgaja kunst Esimesed kujutava kunsti mälestusmärgid pärinevad kiviajast, ajavahemikust 40000 kuni 12000 aastast e.m.a (ülempaleoliitikum). Kujutava kunsti loomise praktiliseks eelduseks olid
27. MARINISTID- meremaalijad 28. ANIMALISTID- loomamaalijad 29. VEDUUT- väga tõetruu maastiku või linnavaate kujutamine 18 saj. Itaalias väga levinud GRAAFIKA- kujutava kunsti liik, mille väljendusvahendiks on joon Kunstilisi kujundeid luuakse trükkimise abil. Trükikunsti leiutas Gutenberg 1445 a. Graafika tehnikad jagunevad: kõrgtrükk, sügavtrükk ja lametrükk. Saab palju tõmmiseid sõltuvalt liigist 1. KÕRGTRÜKK- Värvi kannavad paberile trükivormi kõrgemad osad. Puit-, linoleum-, metallplaadile lõigatakse (uuristatakse) joonis kõrgreljeefina ja kaetakse trükivärviga. Siis pannakse paber plaadile ja asetatakse surve alla. Kartuli-, linool- , vaselõige, puulõige 2. SÜGAVTRÜKK- Värvikandjaks on trükiplaadi süvendatud osad. Need saadakse kas mehaaniliselt või keemiliselt. Kasutatakse spets paberit, mis enne leotatakse ja sügavtrükivärvi ja pressi
kvaliteedist. Neid on põhiliselt kolm: · Tooner · Magnetkandja · Valgustundlik kiht 13.Mis on risograafia ? Tema peamised tehnilised omadused. · Risograafia on sõeltrüki üks alaliike. Trükivormiks on sünteetilisest materjalist kile, mis ei lase trükivärvi läbi. Trükkivad elemendid tekitatakse laseri abil avadena kilematerjalil. Saadud kile antakse edasi trükisektsiooni, kus trükivärv surutakse läbi trükivormis olevate avade trükivormi teisel küljega kontaktis olevale paberile Saadud kile antakse edasi trükisektsiooni, kus trükivärv surutakse läbi trükivormis olevate avade trükivormi teisel küljega kontaktis olevale paberile. Risograafia võimalused · RISOGRAAFIA ÖKONOOMSUS · Tiraazi tõustes koopia hind väheneb · Seadme ressurss on suur · Trükkimiseks ei vajata spetsiaalset ruumi · RISOGRAAFIA TOOTLIKUS · Risograaf ei vaja soojendamisaega
Õlivärvid ei lahustu vees, sideaineks on õli, kuivavad aeglaselt, tulemus on läikega ja püsiv. Kasutusele võttis Jan van Eyck (1950). Pastellid on kuiv värvipigment, pehme ja kriiditaoline, kinnitamiseks kasutatakse fiksaatoreid. Pilt või graafika mis luuakse trükkimise abil on kunst. Trükikunsti leiutas Johan Gutenberg aastal 1440. Graafika põhiliigid on kõrgtrükk (värvi kannavad paberile trükivormi kõrgemad osad. Tehnikateks on linool-, puu- ja tinatrükk. On vanim trükiviis, Hiinas trükiti puutahvlitelt juba 6. sajandil), sügavtrükk (värvi annavad süvendatud osad. Süvis saadakse mehhaaniliselt või keemiliselt. Mehaanilised tehnikad on vasegravüür, kivinõel (materjali kraabitakse ja kriimustatakse, võimalik on saada peeneid jooni) ning metsotita (metallipind muudetakse spetsiaalse instrumendiga (liivapaberiga) ühtlaselt karedaks, saavutatakse sügav must pind)
(Neli tootjat) 60. Milleks on vaja rotatsioonmasinaid? 61. Mida trükitakse rotatsioonmasinatel? 62. Mille järgi klassifitseeritakse rotatsioonmasinaid? 63. Kuidas ja millega toimub rullmasinas värvi kuivatamine? 64. Miks kantakse trükitud paberilindile silikoonlahust? 65. Mille abil muudetakse paberilindi liikumissuunda? Eksam Milleks on ofsetmasinatel niisutussüsteem? niisutusaparaat on ettenähtud trükivormi vaheelementide (mitte- trükkivate elementide) ühtlaseks või valikulikuliseks niisutamiseks Niisutussüsteem ofsettrükis peab tagama ühtlase ja stabiilse niisutusvee kandmise trükivormile. Samuti peab võimaldama juhtida värvi ja vee tasakaalu trükiprotsessis Milliseid niisutussüsteeme teate? Niisutussüsteemid piiritusega Kileniisutus Niisutussüsteemid niisutusvee viimisega värviaparaati Katkestatud niisutuse etteandmise süsteemid Pideva niiskuse etteandmisega seadmed
ulatuma 3-5 mm üle lõike serva, lisaks peab kontrollima veel maksimaalset värvikogust, lehekülgede arvu, mõõtu, lõikevaru (bleedi) ja ületrüki (overprint) õigsust. On loodud failide kontrollimise failihaldustarkvarad kuhu failide preflight on sisse ehitatud. Lisaks kasutatakse veel proovitrükiseadmeid mis on jugatrüki põhimõtel töötavad printerid. Muidugi on kasutusel trükimasinad, mis on ettenähtud tõmmiste mitmekordseks saamiseks trükitavale materjalile kasutades selleks trükivormi. Vastavalt vajdusele kasutatakse ka laminaatoreid, giljotiini, voltimismasinaid (õhksöötur, väikevirna söötur, rullilt pidevrežiimiga söötur). Kokkuvõtmismasinad ehk kollaatorid ja komplekteerimis masinad on samuti kasutusel kõikides suuremates trükikodades. 4 Proovitrükk kõlastused ja montaaz Selleks et vältida võimalikke vigu trükisel (disain, küljendus, tekst jne
õpetada. Puuplaatide abil türkkimine tuli indas 6. sajadist laialdaselt 3 kasutusele spirituaalsete tekstide paljudamiseks. Ühe puuplaadiga oli võimalik trükkida 300 pilti enne kui plaat kuluma hakkas. Eroopasse jõudis see tehnoloogia rohkem kui 2 korda hiljem, 14. aajandil, ning seda hakati kutsuma puulõikeks. Sel ajal muutus kättesaadavamaks ka paber. Esimeseks muudetava tekstiga trükivormi leiutajaks peetakse Bi Shengi, kes 1040 aastal Hiinas mõtles välja portselanist plaadiosad, et nii trükiplaat osadeks lammutada ja muuta manuaalselt trükise sisu. Selline töövorm osutus kalliks ja aeganõudvaks ning nii sellest suurt edulugu ei tulnud. Edulooga tuli lagedale 1450 aastal Guttenberg, kes põhinedes teadaolevale infole trükindusest, leiutas trükimasina, millega sai trükkida kuni 3600 poognat päevas. Selleks vahetas ta oma
Andmed sellest on meieni jõudnud vaid tänu koopiatele, mis on Orteliuse ja de Jode atlastes. 7 Vene kaardistamine 16. kuni 19. sajand 1601.a. kogus Moskvas viibinud hollandi kaupmees Isaac Massa kohalikke kaarte, mis hiljem Hollandis trükki läksid. Veidi hiljem sattus Amsterdamist pärit kartograaf Hessel Gerritzi kätte tsaarevits Feodor Godunovi algupärane käsikirjas koostatud Venemaa kaart, mille Gerritz 1613.a. viimistletuna trükivormi valas. Samas oli sellel kaardil vähe seost vene algupäraste kaartidega, kui mitte mainida just paari venepärast nimetust, sest kaart koostati euroopa kartograafiale tuginedes. XVI. sajandi vene kartograafia tipuks oli "Suur joonis kogu Moskva riigile", mis oli koostatud, ilmselt, umbes 1600. aastal (1598?) Teenistusprikaasis juhtivusasutuses, mis juhtis riigi sõjavägi. 1627. aastal ,,Suur Joonis" oli uuesti tehtud, sest aktiivse kasutamise tõttu esimene oli juba kehvas seisukorras
annaabi.ee 
