Eesti keelte paabel
hoopis saelauaga. Seega et sõna tähenduse mõistmine sõltub inimese elulaadist,
elukutsest, sellest, mis seoses on see sõna tema mällu jäädvustunud.
2. Kirjutatud sõna on ajaliselt jääv, kuid kustutatav, lausutud sõna on ajaliselt
hetkeline, kuid kustutamatu.
Lihtsam on kirjutatud sõnaga kuna seda saab peale kirja panemist veel muuta ja
lihvida. Mida autor kutsub ülesse ka rohkem al määral tegema, kuna tihti tundub et
trukki lastakse kõik mis sulepeast välja tuleb.
Keerulisem on kõnekeelega, kuna korra lausutud, ei saa enam tagasi võtta. Mõtte
kiirusel tuleb mõte meeles sõnastada ja siis veatult välja hääldada. Vaat selle järgi,
kuidas see välja kukub, tunneb suure ande kohe ära. Näiteks Heinz Valgu sujuv,
selge, isikupärane, ilmekas keel tema esinemistel. Kadestamisväärselt suurepärane
oli Linnart Mälli kõnekeel. Fred Jüssit kuulates on kohe selge, et ta kogu aeg mõtleb