eest Nobeli preemia. Hiljem muutus see kontseptsioon molekulaargeneetika keskseks seisukohaks. Üks geen üks polüpeptiid Üsna varsti selgus, et paljud ensüümid koosnevad mitmetest erinevatest polüpeptiididest. Selle tulemusena täpsustati geeni definitsiooni, mis põhineb seosel "üks geen üks polüpeptiid". Näiteks E. coli trüptofaani süntetaas on heteromultimeerne ensüüm, mis koosneb erinevate geenide trpA ja trpB poolt kodeeritud polüpeptiidahelatest ning eukarüootne RNA polümeraas II koosneb paljudest erinevatest polüpeptiididest. Kui palju on ühel organismil erinevaid geene? Pagaripärmil leiti neid 6000 ringis, äädikakärbsel 13000, ümarussil C. elegans 19000 ning taimel Arabidopsis thaliana 26000. Enne inimese genoomi nukleotiidse järjestuse määramist arvati, et inimesel on vähemalt 70000 kuni 100000 geeni. Selgus aga, et neid on vaid 30000 ringis.
eest Nobeli preemia. Hiljem muutus see kontseptsioon molekulaargeneetika keskseks seisukohaks. Üks geen üks polüpeptiid Üsna varsti selgus, et paljud ensüümid koosnevad mitmetest erinevatest polüpeptiididest. Selle tulemusena täpsustati geeni definitsiooni, mis põhineb seosel "üks geen üks polüpeptiid". Näiteks E. coli trüptofaani süntetaas on heteromultimeerne ensüüm, mis koosneb erinevate geenide trpA ja trpB poolt kodeeritud polüpeptiidahelatest ning eukarüootne RNA polümeraas II koosneb paljudest erinevatest polüpeptiididest. Kui palju on ühel organismil erinevaid geene? Pagaripärmil leiti neid 6000 ringis, äädikakärbsel 13000, ümarussil C. elegans 19000 ning taimel Arabidopsis thaliana 26000. Enne inimese genoomi nukleotiidse järjestuse määramist arvati, et inimesel on vähemalt 70000 kuni 100000 geeni. Selgus aga, et neid on vaid 30000 ringis.
kus kaardistati mutatsioonide asukohti geenis. Just nendest katsetest selgus, et rekombinatsioon võib toimuda ka kõrvutiasuvate nukleotiidide vahel. Benzer viis läbi katseid bakteriofaagiga T4 ning identifitseeris erinevaid mutantseid faage ristates ja saadud rekombinante analüüsides T4 geenis rIIA 199 erinevat mutatsiooni. Rekombinatsiooni kahe külgneva nukleotiidi vahel näidati esmalt Yanofsky töödes, kus oli uuritud E. coli trüptofaani süntetaasi -polüpeptiidi kodeeriva geeni trpA mutatsioone. Erinevaid mutante iseloomustati valgu aminohappelise järjestuse kaudu. Kõigepealt kaardistati mutatsioonide asukoht geneetiliste katsete abil, kus ristati erinevaid mutante ja identifitseeriti üksteisele kõige lähemal paiknevad mutatsioonid, mille puhul oli võimalik veel rekombinatsiooni abil metsiktüüpi järglasi saada. Nende mutantide puhul määrati ka mutantsete polüpeptiidide aminohappeline järjestus
annaabi.ee 
