Lenin oli Rahvakomissaride Nõukogu (RKN) esimees (valitsuse juht) ja partei juht, tema asetäitja oli Kamenev. Hiljem oli RKN esimees Rõkov. Seoses Lenini haigestumisega sai partei peasekretäriks 1922. aastal Stalin. Stalini peakonkurendiks oli Trotski, kellel olid väga suured teened revolutsiooni ja kodusõja võidus. Stalin koondas samm-sammult enda kätte suure võimu. Algas vastaste kõrvaldamine. 1925 võitlus "uue opositsiooniga" (süüalusteks Zinovjev, Kamenev) 1926-1927 trotskistlik-zinovjevliku parteivastase bloki purustamine 1920-ndate lõpp parempoolse kallaku purustamine - (Buhharin, Rõkov, Tomski). Selle käigus arvati 1926. a välja KK Büroost Zinovjev, Kamenev ja Trotski. Viimane saadeti 1929. a NSV Liidust välja 1929-1930 vabastati KK Poliitbüroost Buhharin, Rõkov, Tomski. Nad hukati. 7-st KK Poliitbüroo liikmest jäi 1930. a alles vaid Stalin. Kohtualustelt oli ära võetud võimalus ennast kaitsta. Näiteks kohus geniaalse
Peamised süüdistused: kahjurlus, diversioon maks. karistusmäär 25. aastat. Poliitilisi süüdistusi vaadati läbi kohtuväliselt koos õigusega langetada surmaotsus. 1934 GPU liideti NKVDga, mille eesotsas oli Jagoda (enne Menzinski ja veel varem Derinski), hiljem Jeov ja Beria. 1930ndate keskel toimus partei, riigitegelaste ja sõjaväe juhtkonna hävitamine. 1935 kohus Zinovjevi ja Kamenevi üle, Moskva keskus. 1936 protsess trotskistlik zinovjevlik keskuse üle. 1937 kohus sõjaväelaste üle, Tuhhatsevski, Kork. Sisuliselt kogu kõrgem juhtkond v.a. Vorosilov. Inimesed kadusid tänavatelt. 1938 parempoolne trotskistlik plokk, sinna kuulusid Buhharin ja Jagoda. 1936 võeti vastu uus, Stalinlik konstitutsioon. Kaotati igasugused piirangud kodanikuõigustes klassikuuluvuse alusel, kehtestati isikupuutumatus. Kehtestati üldised otsesed ja salajased valimised. Välispoliitika Kaks liini: 1
Kohtuotsus oli surma mõistmine, viidi kohe täide. Jaan 1937 toimus II Moskva protess, sedapuhku paralleelse trotskistliku keskuse liikmete üle. Kohtu all oli 17 inimest, neist kõige tuntumad olid Nikolai Pjatakov, RKN aseesimees ja Kominterni üks juhtivaid inimesi, TK liige Karl Radek. Nemadki tunnistasid oma väidetava süü üles. 17-st 13 mõisteti surma, otsus viidi täide, 4 viidi sunnitöölaagrisse ja lasti maha. 1938 märtsis oli III Moskva protsess- parempoolne trotskistlik plokk. Kohtu alla anti Nikolai Buhharin ja Aleksei Rõkov, endine RKN. 21 kohtualust, kõik tunnistasid end süüdi, 18 mõisteti kohe surma ja lasti maha, ülejäänud 3 hukati sunnitöölaagrisse saadetuna. Lisaks kolmele suurprotsessile leidis aset eraldiseisnud kohtuprotsess, 1937 juunis anti kohtu alla 8 tähtsamat Punaarmee juhti, eesotsas marssal Tuhhatševskiga (Kaitse-Rahvakomissari asetäitja), teda ja tema kaaslasi